Deskriptiivsed grammatikad (Ahrens, Wiedemann). 1853 E. AHRENS "Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes. Zweiter Theil: Satzlehre" süstemaatilise süntaksikäsitluse alusepanija. Lauseliikmed, totaalsus partsiaalsus aluse, sihitise ja öeldistäite juures, käände- ja pöördevormide kasutamine, ühildumine, lausetüübid. 1875 F.J. WIEDEMANN "Grammatik der Ehstnischen Sprache" esimene teaduslik grammatika. Süntaksiküsimused põhjalikumalt kui Ahrensil, totaalsuse partsiaalsuse kohta üsna täpsed reeglid. Põgus ülevaade liitlausest. 1924 L. KETTUNEN "Lauseliikmed eesti keeles". Detailne käsitlus, soome eeskuju, alus hilisematele käsitlustele. Rakenduslikud grammatikad eestlastele (Hermann, Aavik jt.). Kooligrammatikad ja õigekeelsuskäsitlused 20. sajandil. 1896 K.A. HERMANN "Eesti keele Lause-õpetus". Esimene eestikeelne süntaksiülevaade, normeeriv. Totaalsus - partsiaalsus (sh subjektis), lauseliikmed, lausetüübid, ühildumine
keskel hääldatakse h-d; konsonandi kao tulemusel võib sõnas esineda silbivahe; esmakordselt konstateerib vältevaheldust. Järgib Forseliuse kirjaviisi. Hornungi grammatika kandvaim osa on morfoloogiakäsitlus, sõnade käänamise ptk eelkäijate omast parem. Sõnatuletuse osa morfoloogias. 5 käänet. Rahvaste nimetusi moodustatakse sufiksitega. Toob välja 9 käändtüüpi. Vana arvusüsteem. On eesti keeles täheldanud totaalsuse ja partsiaalsuse vastandust. Panus: ta grammatikas leidub mitmeid Viru jooni. Grammatika näited jäävad ladina-saksa raamidesse, ehkki kaasab rahvakeelseid vorme. Hornung oli koos kaasautoritega ka põhjaeestikeelse "Ma Kele Koddo ning Kirko Ramat'u" koostaja: evangeeliumid ja epistlid, katekismus, laulu- ja palveraamat ja jutustus Jeruusalemma hävitamisest. Kirikuraamatud aitasid kaasa eestlaste lugemisoskusele, sest osa raamatutest jõudis talupoegadeni. Forselius-Hornung
annaabi.ee 
