Liidu vahel. HELCOM-i tulevikunägemuses on tasakaalus töötav Läänemere keskkond mitmekülgsete bioloogiliste komponentidega, mille tulemus on hea ökoloogiline keskkond ning jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne tegevus. Selle eesmärgi ja visiooni nimel töötavad Läänemere-äärsed riigid ühise eesmärgi nimel ja koondavad oma jõud HELCOM-i. Maailma Looduse Fond (WWF) koos Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ja teiste partnerorganisatsioonidega avaldas äsja analüüsi, mis näitab, et vaatamata lubadustele ei ole Läänemere riigid suutnud merekeskkonna parandamisel teha hädavajalikke samme. Eesti paistab analüüsis silma suurte puudustega ohtlike ainete ning meremajandusega kaasnevate riskidega tegelemisel. Maailma ühe reostunuma mere – Läänemere keskkonna olukord on kriitiline ning seda on tõdenud kõik üheksa Läänemere riiki. Ainuüksi arusaam, et tuleb teha põhjalikke muutusi, aga mere olukorda ei päästa.
Eesti metsanduse arendamise toetamiseks otsis ministeerium välispartnereid. Peeti läbirääkimisi Põhjamaade ja Maailmapangaga. Rootsi Kuningriigi metsaamet oli juba varem huvi tundnud meie erametsade majandamise ja korraldamise vastu. 1993. a. kevadel organiseeris prof. Artur Nilson Eesti metsameestele Rootsis kuuajalise kursuse metsamajandusest turumajanduse tingimustes. Metsaameti koostöökogemustest Soome ja Rootsi partnerorganisatsioonidega selgus, et loodusväärtustele tähelepanu pööramata ei ole metsade järjepidev majandamine võimalik. Naabermaade suhtumine tugines oluliselt 1992. aastal ülemaailmsel keskkonna- ja arengukonverentsil Rio de Janeiros vastu võetud bioloogilise mitmekesisuse konventsioonil ja sellele järgnenud Helsingi resolutsioonidel. Ekspertide jätkukohtumisel Genfis 1994. a töötati välja Pan-Euroopa säästliku metsamajanduse kriteeriumid ja indikaatorid, kus bioloogilise
annaabi.ee 
