õppis võõrkeeli. Kodus musitseeriti sageli, isa laulis mustlaslaule, ema mängis klaverit, ka nooremast õest sai hiljem pianist. Muusikat hakkas õppima u 10-aastaselt arenes väga kiiresti, ilmnes andekus ja absoluutne kuulmine. Kahe aasta pärast võis mängida juba tervet Bachi HTK-d ning komponeerida. Astus Peterburi kons.-i 1919, sai kiirelt tuntuks oma suurepärase partituurilugemise oskuse ja fenomenaalse muusikalise mälu poolest. Õppis komposits. ja teoreetilisi aineid, klaverit, pisut viiulit ja dirigeerimist. Lõpetas kons.-i 1926. Esimese sümfoonia esiettekanne Leningradi Filharmoonia suures saalis 1925. a. oli edukas, sai tunnustust ka läänest (nt Bergilt ja Milhaud'lt). I periood 192636. Andis pianistina kontserte ning kirjutas filmi- ja näidendimuusikat. 1927 kohtus
ja Donizetti oopereid, külastas Milaano teatreid ning filharmooniaühingu kontserte ja orkestriproove. Ühel Haydni oratooriumi "Maailma loomine" proovidest, millel ka Verdi maestro Lavigna soovitusel viibis, ei ilmunud ükski kolmest dirigendist kohale. Esinejad muutusid kannatamatuks ning ühingu president Pietro Massini, julgemata ise vokaalpartiid saata, pöördus Verdi poole palvega piinlikust situatsioonist päästa. "On täiesti loomulik, et ta ei usaldanud tundmatu muusiku partituurilugemise oskust," meenutas hiljem helilooja. "Kuid olin just õpinguid lõpetamas ning orkestripartituur ei suutnud mulle hirmu nahka ajada. Kiiresti suundusin klaveri juurde ning alustasin proovi. Mäletan väga selgesti iroonilisi muigeid, millega isetegevuslased mind vastu võtsid. Minu noor nägu, kõhetu kuju, vilets riietus kõik see sisendas vähe austust. Ent kuidas see ka polnud, proov jätkus ning ma ise läksin hoogu. Ma ei
annaabi.ee 
