nllus mrus obstat vir amant (`ükski müür pole takistuseks armastavale mehele'). Preesensi partitsiip võib kuuluda ka öeldise (predikaadi) juurde ja väljendada tegevust, mis toimub samaaegselt verbiga. Sellisel juhul tõlgitakse teda des-vormiga. Nt: vir amns omnia vincit (`mees võidab armastades kõik'); studisus sedet scrbns et legns (`õpilane istub lugedes ja kirjutades'). Kui lauses puudub substantiiv, võib preesensi partitsiipi tõlkida ka tegijanimega. Nt: rti cnsulis audients mvit (`konsuli kõne liigutas kuulajaid'). Ka eesti keeles esineb paralleelselt v-kesksõna ja tegijanime kasutamist. Nt: canis ltrns nn mordet (`haukuv e haukuja koer ei hammusta'). Mõned preesensi partitsiibid on omandanud puhtalt omadussõna tähenduse. Nt: sapi, v, -, ere (`mõistma, arukas olema'); part. praes.: sapins, entis (`mõistev, s.o tark'); cnst, stit, statrus, re (`põhinema'); part. praes.: cnstns, antis (`püsiv').
Noomeni põhivormid ja nende alusel moodustatavad käänded Noomeni vormistiku moodustamisel on põhivormidena järjekindlalt rakendatavad ainsuse omastav ja mitmuse omastav. Verbi põhivormid ja nende alusel moodustatavad vormid. Verbi vormistiku moodustamisel on põhivormidena rakendatud mainfinitiivi (seda vormi on viimasel ajal nimetatud ka supiiniks), da-infinitiivi, isikulise tegumoe kindla kõneviisi oleviku 1. Pööret ja ta/d-partitsiipi. 22. Käändkondade üldjaotus. 23. Pöördkondade üldjaotus. 24. Morfoloogiline paradigma (definitsioon ja iseloomustus). Käändsõna paradigma kui kahe arvu ja 14 käände kombinatsioon. Pöördsõna paradigma. Morfoloogiliseks paradigmaks nimetatakse kategooriate alusel korrastatud sõnavormide hulka. Sõna paradigma koosseis sõltub sellest, missugusesse morfoloogilisse sõnaklassi sõna kuulub. Sel