*ld > ll (*kuldan > *kullan), rd > rr (*surdak >> surra). Ka need on näited täielikust progressiivsest lähiassimilatsioonist. c. Nasaali assimileerumine järgneva klusiiliga, kui klusiil on silbi lõpus: *suntta > sutt; *vanempa > eL *vanemppa > *vaneppa > M vanep – täielik regressiivne lähiassimilatsioon. d. tk > tt imperatiivis: *arvat+ko+hen >> *arvatkoon >> arvaku – täielik regressiivne lähiassimilatsioon. e. tn > nn nud-partitsiibis: *arvatnut > *arvannut > arvanud – täielik regressiivne lähiassimilatsioon. f. Esimese silbi vokaal mõjutab teise silbi vokaali: *maahen > *maahan >> maha, *suuhen > *suuhun >> suhu; *soohen > *soohon >> sohu, *päähen > *päähän >> pähe; lähen > lähän – täielik progressiivne kaugassimilatsioon. g. Ka vokaalharmoonia üldiselt: *metsä (järgsilbi vokaal sarnastub esisilbi vokaaliga) – osaline (või täielik) progressiivne kaugassimilatsioon. h
· essiiv puudub sütäme · Valdav de-mitmus · Essiiv: nuorena · mitmuse gen -de: paremate · Valdav i-mitmus: oravi, kalo · nud-partitsiip ei muutu · Mitmuse gen -je: parembije · Nud-partitsiibis ainsus ja mitmus: · -ksi/-ks konditsionaal kukkunud:kukkuned · segavormiline konditsionaal -iksi/-isi: · Eitusverb ei pöördu oliksin/olisin · Eitusverb pöördub: en, et, ei, emme, ette eivad tule
annaabi.ee 
