Morfoloogiliselt markeeritakse umbisikulist (istutakse aias) ja resultatiivset passiivi (me olime üllatatud). Impersonaali kasutatakse, et viidata määramata, aga üldjuhul mingile inimesele seda tehakse tema-vormi abil (seal võib teda kohata), mis omandab sellise tähenduse, et millegi juhtumine on võimalik. Poolgrammatikaliseerunud modaalverbidest on levinumad ,,võima", ,,saama", ,,pidama". Mitteepisteemilist võimalust väljendatakse oleviku passiivi partitsiibiga ehk -tav/-matu (see on lahendatav/lahendamatu). Eesti keeles kasutatakse kaht kõneviisi, et väljendada kaudset evidentsiaalsust: möönev ja kaudne. Vastandlikud küsilaused moodustatakse ,,kas" ja ,,ega" abil, kõnekeeles ka ,,või". Sisuküsimused kasutavad spetsiaalseid küsisõnu, nt ,,kuhu", ,,kes", ,,miks". Lause eitust väljendatakse eituspartikli ,,ei" abil, mis ei käändu ja eelneb üldjuhul verbile (ma EI söö). eituslause kasutab verbi lõppematust
du hast gesehen ihr habt gesehen er,sie,es hat gesehen sie haben gesehen Sie haben gesehen ich bin gekommen wir sind gekommen (ma olen tulnud) du bist gekommen ihr seid gekommen er,sie,es ist gekommen sie sind gekommen Sie sind gekommen Enneminevik (Plusquamperfekt) Moodustatakse abiverbide "SEIN" ja "HABEN" minevikuvormi ja põhiverbi .partitsiibiga. ich war gekommen wir waren gekommen (ma olin tulnud) du warst gekommen ihr wart gekommen er,sie,es war gekommen sie waren gekommen Sie waren gekommen ich hatte gewußt wir hatten gewußt (ma olin teadnud) du hattest gewußt ihr hattet gewußt er.sie,es hatte gewußt sie hatten gewußt Sie hatten gewußt
annaabi.ee 
