kDa), VP4- ja VP3-valkudeks. Viiruse proteaasiks on VP4, kuid on tõenäoline, et VP2a lõplikuks protsessinguks (VP2 moodustumine, toimub vahetult enne virionide moodustumist või juba moodustunud virionides) on vajalik ka raku proteaaside osalus. Replikatsioon toimub arvatavasti moodustunud subviraalsetes partiklites. On oletatud, et VP1 võib toimida negatiivsete RNA ahelate sünteesil praimerina. 2. SUGUKOND PARTITIVIRIDAE Vaatamata väga laiale levikule avastati esimene krüptoviirus (beet cryptic virus (BCV)) alles 1969 aastal. Osalt seisneb selle põhjus selles, et krüptoviirused on väga vähese patogeensusega viirused - taimedes on krüptoviiruse kontsentratsioon väga madal ja nakkusega ei kaasne märgatavaid sümptoome. Krüptoviiruste süstemaatika muutub pidevalt, praegu ühendatakse nad ühte sugukonda sarnaste seeneviirustega (Partitivirus, Chrysovirus). Krüptoviirused moodustavad sugukonnas
NSP3 toimib sarnaselt raku poly(A)-d siduvale valgule (PABP) ja on oluline rotaviiruse mRNA translatsiooniks. NSP3 seob üheltpoolt viiruse RNA 3’- ostsi ja teiseltpoolt transkriptsioonifaktorit eIF- 4G. Tänu rotaviiruse mRNA 5’ ja 3’ otste omavahelisele interaktsioonidele aktiveerib NSP3 poone eIF- 4G sidumine viiruse mRNA-de translatsiooni Samal ajal surub NSP3 maha peremehe RNA-de translatsiooni Sugukond Partitiviridae Taimede ja seente viirused. Virion T=1. Genoom koosneb kahest dsRNA segmendist pikkustega 1,4- 2,4 kb, mis pakitud eraldi virionidesse. mRNA-d on monotsistroonsed. Kodeerivad vastavalt kattevalku ja replikaasi. Sugkond Endornaviridae Taimede ja seente ja vetikate. Ei moodusta virione. Genoomiks on üks dsRNA fragment 14-17,6 kb, mille kodeerivad pluss ahelas on 5’ otsast 1,2 – 2,7 kb kaugusel spetsiifiline ahela katkestus (nick). Genoom kodeerib ühte pikka polüproteiini
annaabi.ee 
