POSTPOS SOV, PREPOS SVO. On selliseidki sõnu, mis võivad esineda nii pre- kui ka postpositsioonidena, nt ligi (ligi sada, saja ligi), mööda (mööda teed, teed mööda), alla (kukkus laua alla; alla kilomeetri). Kaassõnade jaotus vastavalt käänetele, millega seoses neid konstruktsioonides kasutatakse: 1. Genitiiviga esineb enamik postpositsioone, nt all, pool, vältel, peal, äärde, ümber, tõttu, kaupa, viisi ning mõned prepositsioonid, nt üle, ümber, läbi. 2. Partitiiviga esineb enamik prepositsioone, nt enne, keset, vastu õhtut, mööda teed, piki randa. 10 Partitiiviga esineb ka nii pre- kui postpositsioonina talitlev mööda ja postpositsioon pidi. 3. Genitiivi ja partitiiviga, nt alla, kaudu, ligi, pärast, vastu, nt alla (postp) + genitiiv = kohasuhted: metsa alla, rehe alla alla (prepos) + partitiiv = suunasuhe: alla mäge, alla voolu pärast = põhjus asja pärast (postpos), aeg: pärast loengut (prepos) 4
· Nõrgeneva AV-ga ains nom ja gen 1-silbilised sõnad · Nendes sõnades järgneb esimese silbi pikale vokaalile või diftongile d või g, mis genitiivis kaob (laug: lau, liug: liu, mood: moe, pood:poe, praad: prae) · Laadivaheldusliku s-iga sõnadest kuulub siia paas. VORMISTIKUST: · Ains part lõputa tugevaastmeline tüvi (hoogu, kiudu, laadi, loodi, moodi, praadi) · Ains illat nõrgaastmeline sse-lõpuline või partitiiviga kokkulangev tugevaastmeline tüvi (kiusse e kuidu, paesse e paasi, loesse e loodi, loosse e loodu, lõasse e lõõga, raosse e raagu, saosse e saadu, tõusse e tõugu) · de-mitmus de-tunnuseline ja tugevas astmes (laugude, lõõgadesse, moodides, praadidest, roogadele) · Mitm part sid-lõpuline või lõputa (hoogusid e hooge, laugusid e lauge, loodisid e loode) · i-mitmus puudub PÕHITÜÜP SÕBER
annaabi.ee 
