tekkima. Me sõdime, kuid sisimas oleme kogu aeg kõigele sellele vastu. Tapmine pole kunagi õige tegu olnud. Paraku sõda selles seisnebki: „nottida“ maha võimalikult palju vastaseid. Teoses „Läänerindel muutuseta“ sattus peategelane Paul pommivarjendisse vaenlasega ning tappis ta. Alles hiljem mõistis ta, et vastane oli siiski inimene, kel oli perekond ja ei soovinud surma. Hemingway romaanis „Kellele lüüakse hingekella?“ jõuab partisanijuht Pablo järeldusele, et ta oleks rõõmus, kui ta poleks tapnud neid inimesi. Kelleltki elu võtmine võib tunduda algul õige teona, hiljem mõistab inimene ikkagi, et see oli vale ning söövitab hinge kahetsustunde ja süümepiinad. Hoolimata õnnelikust pääsemisest on indiviidil raske edasi elada, kui teda vaevab süütunne. Sõjas saavadki surma enamasti süütud inimhinged. Milleks me ikkagi sõdu peame? Kas ainult selleks, et vaenlast välja suretada ja rohkem territooriume vallutada
Toetas NSV Liidu nõudmistele järeleandmist. 9. Zdanov Leningradi parteijuht. Juhendas Eesti okupeerimist. 10. Vlassov oli vene kindral. Juhtis venelastest moodustatud üksusi, keda Hitler tahtis kasutada Stalini vastu. 11. Wallenberg Ungari krahv. Tegutses rahvusvaheliste abiorganisatsiooni esindajana. Üritas hukkamisele määratud juute sakslaste käest välja osta. 12. J. B. Tito Jugoslaavia kommunistlik poliitik ja sõjaväelane. Oli partisanijuht. 13. Klaus von Stauffenberg krahv. Sokutas Hitleri peakorterisse pommi. 14. S. Bandera oli Ukraina rahvuslaste liider. Juhtis Ukrainas rahvuslike organisatsioone. 15. Marlene Dietrich oli Saksamaal sündinud näitleja ja laulja. 16. Truman USA president 1945. 1953.a. Andis välja Trumani doktriini.
transportida kõik Euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine Oswiecimi, Maidanegi jt surmalaagrite gaasikambrites. Kokku hukkus holokausti ehk juutide hävitamispoliitika tagajärjel ligi 6 milj inimest. 9.Vastupanuliikumine Prantsusmaa-La Resistance. Aitas liitlasi luureandmetega,toimetas malt välja liitlaste lendureid,pani toime sabotaaziakte. Balkani ps(Kreeka,Jugosl)-kerkisid esile kommunistide üksused. J.B.Tito oli eriti mõjukas partisanijuht Jugosl-s,sakslased ei suutnud takistada. Saksamaa-enamik vastupanurühmi avastati kiiresti,hävitati. Kindralite hulgas levis rahulolematus Hitleriga. 20.juuli 1944 pani Stauffenberg Hitleri peakorterisse pommi,mis aga Hitlerit ürnalt vigastas. Lääne-Euroopas-võisid oma riikide iseseisvuse taastamise eest võitlevad vastupanurühmad arvestada lääne demokraatlike riikide toetusega.Molotov-Ribbentropi paktida NSVL alade olukord oli keerukam-NSVL võis jälle okupeerida.Poolas Armija
annaabi.ee 
