Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Neil olid mingid kindlad õigused, millest valitsejad ei saanud ,,üle sõita". Küsimustes pidi saavutama konsensuse. Nt maksude kehtestamine valitsejad pidid esinduskogudelt taotlema mingit konkreetset maksu. Võim oli jagunenud. Universalism/ partikularism · Euroopa poliitilise korralduse põhiideoloogiad (paradigmad): universalism vs. partikularism. Üleminek universalismist partikularismile. · Keskaeg: universalistlik maailmapilt · Maailm kui korraldatud harmooniline tervik, poliitika eesmärgiks universaalne kord, õiglus ja rahu maa peal. · Euroopa poliitiline süsteem oli hierarhiline. Ilmaliku võimu tipus Saksa-Rooma keiser; vaimuliku võimu tipus Rooma paavst. Kuningad `de jure' neist sõltuvad. Kui palju vastas selline ideoloogiline struktuur reaalsusele? Universaalvõimu kandidaadid
Normid pärinevad varasemast ajast kui kirjapanemise aeg. Suhteliselt vähe mõjutatud rooma ja kanoonilist õigusest. Koosneb kuninga väljaantud õigusnormidest. On 7 erinevat tüüpi kuritegude loetelusid. Üleminek arhailisest õigusest keskaja õigusele. Kehtis mitme rahva tavaõigus ehk partikulism (õigus on erinev piirkonniti, nii suuliselt, omandisuhete poolest jne) Feodaalühiskond sai võimalikuks selle tõttu, et maa kuulus feodaalile. Lisaks partikularismile üritab keskvõim anda välja tavaõigust toetavaid õigusnorme, kapitulaarid olid kuningavüimu enda seadused. Need ühtlustasid partikulaarset kriminaalõigust. Normid olid avalik õiguslikud. Detailselt on sätestatud vastutus varguste eest. Tegemist oli paganatega, siis ainuke koht on sees midagi katolikku, on proloog. Üldiselt on õigusnormid kaemuslikud ning abstraktsus puudub. Normid eristavad seisusi, on erinevad karistused ette nähtud erinevat sotsiaalse päritolu inimestele.
annaabi.ee 
