ja mitte pärast 48. käiku). FIDE koodeks ja turniirimäärused pole kunagi ajakontrolli määratlenud, see on olnud võistluste korraldajate asi. Suurvõistlustel kasutati viimase ajani 40 k. / 2 t. + 20 k. / 1 t. + 0,5 t. (= 7 tundi) või 40 k./ 2 t. + 1 t. (= 6 tundi). 70-ndate aastate algul hakati D.Bronsteini ideest turniiripartiides kasutama kiireid lõppmänge: pärast teatud hulga käikude sooritamist antakse partii lõpuosale pool tundi või tund. Võib ka kogu partiiks ette näha ühe aja, nagu seda oli varem tehtud kiir- ja välkmales. Nii õnnestus pääseda partiide katkestamisest. 70-ndatel ilmusid ka elektronkellad, mis vahel olid otseselt ühendatud demonstratsioonlaudadega. 1992.a. võeti Fischeri - Spasski matšis kasutusele Fischeri leiutus - malekell, mis võimaldas iga käigu tegemisel lisada mängija mõtlemisajale teatud arv sekundeid. Nii pole
Varud tekivad, kuna kaupu toodetakse suurte partiidena. See tähendab, et kaupu toodetakse nõudlusest rohkem ja ülejäänud kaup jääb lattu seisma seni, kuni nõudlus tekib. Varud tekivad, kuna peab olema valmisolek kompenseerida tarbimise ja tootmise häireid. Ettevõttel peab olema varud juhul, kui tootjatel on tekkinud probleem kaupade valmistamisel või kohale toimetamisel. Varud tekivad, kuna kaup kogutakse suuremaks partiiks, et vähendada transpordikulusid. Ettevõttel on kasulik tellida tarnijalt suuremat kogust, mis vähendabki transpordikulusid. Varud tekivad, kuna teatud kaubad on hooajalise tootmistsükliga. Kaupade tootmine oleneb inimeste nõudluse täitmisest ja see võib olla hooajaliselt erinev. Varusid võib jagada normaalne ehk tavavaru, reserv ehk riskivaru, tsükliline laovaru, transpordivahendis olev varu, hooajaline laovaru, puhvervaru, spekulatiivne varu ja surnud varu.
annaabi.ee 
