Sisepoliitikas olid suhted Roomaga samuti väga mõjukad. Tekkis roomasõbralike partei, kui valitsuskohtadele said need, kes olid roomas õppinud. Seejärel leidis aset Rooma mõjudest vabanemise periood. II sõda 114-117: Rooma oli oma võimsuse tipul, kuid keiser Traianus suri Mesopotaamia karmis kliimas. III sõda 161-164: Sõda toimus mingi Rooma vasallriigiga Mesopotaamias, kuid edasi vallutada ei suudetud. IV sõda: Asjaolud segased. V sõda 216-217: Caracalla püüdis kodusõjas olevat Partiat vallutada, kuid ei õnnestunud. Partia aga oli juba langemas: Phraates IV Parsas tuli ülestõus ja algas sassaniidide aeg. Siseriiklik korraldus: 18 provintsi ehk straapiat, millest osad olid tähtsamad kui teised. Uue kuninga võimuletulek oli alati valuline (järgnevus polnud määratletud). Partiat võib tinglikult feodaalseks lugeda, kuna sõdalased
Plutarchose Alex S-e eluloos ka kirjutatud (veidi koomiliselt). Loomulikult püsisid ka vanad idamaised linnad, aga ka sinna asus kreeklasi. Babülon, Uruk, Nippur, Jeruusalemm jne olulised ikkagi. Aga nt vanad foiniikia linnad jäid Antiookia ja Seleukeia varju. Selliseid kreekapäraseid linnu Indiani välja. Kreeka kultuuri kandjad Mõnel pool Kesk-Aasias tekkis pikaajaline Kreeka Baktria riik, mis lõi 3. saj keskpaigal Seleukiidide riigist lahku (teisel pool Partiat). Seal kreeka kultuur (kaugel idas). Teised linnad ka helleniseerusid. Kreeklased ja makedoonlased sulasid ühte kreekakeelne elanikkond (neid rohkem). Ühine murre koine (,,ühine"). Peamiselt atika murde põhjal kujunenud. Idamaadel tekkinud kreeka linnad võtsid kaasa ka kreeka institutsioonid. Juhtisid nõukogud bulled (???vms???). Toimisid nagu linnriigid, aga polnud sõltumatud. Allusid mingile hellenistlikule kuningale, kes ühtlasi ka pakkus neile kaitset. Üsna hea
annaabi.ee 
