Tsisalpiini vabariik ning Liguuria vabariik. Lisaks loobus Austri Belgiast. Kompensatsiooniks sai Austria osa Veneetsia valdustest (shl Veneetsia). See muutis oluliselt jõudude vahekorda Euroopas ning tugevdas Prantsusmaa positsiooni. Järgnevalt tungisid prantslased Shveisti ning kuulutasid 1798 aasta märtsis välja sõltuva Helveetsia vabariigi. Samal aastal loodi paavsti valduste baasil ka Rooma vabariik. 1798 aasta lõpus hõivati enamus Sardiiniast ja kuulutati välja Parthenopea vabariik keskusega Napolis. Prantsusmaaga oli sõjajalal veel vaid Inglismaa. II koalitsioon 1798-1802 II koalitsiooni initsiaatoriks oli selgelt Suurbritannia, kelle positsioon oli pärast I koalitsiooni lagunemist üsna nigel. Siiski võideti 1797 nii Hispaania kui Hollandi (Bataavia) laevastikku, mis parandas Inglismaa olukorda ning vähendas interventsiooni tõenäosust. Samas häiris Briti majandust tõsiselt Prantsusmaa ja tema liitlastega peetava kaubanduse äralangemine.
sõltuv Tsisalpiini vabariik ning Liguuria vabariik. Lisaks loobus Austri Belgiast. Kompensatsiooniks sai Austria osa Veneetsia valdustest (shl Veneetsia). See muutis oluliselt jõudude vahekorda Euroopas ning tugevdas Prantsusmaa positsiooni. Järgnevalt tungisid prantslased Shveisti ning kuulutasid 1798 aasta märtsis välja sõltuva Helveetsia vabariigi. Samal aastal loodi paavsti valduste baasil ka Rooma vabariik. 1798 aasta lõpus hõivati enamus Sardiiniast ja kuulutati välja Parthenopea vabariik keskusega Napolis. Prantsusmaaga oli sõjajalal veel vaid Inglismaa. II koalitsioon 1798-1802 II koalitsiooni initsiaatoriks oli selgelt Suurbritannia, kelle positsioon oli pärast I koalitsiooni lagunemist üsna nigel. Siiski võideti 1797 nii Hispaania kui Hollandi (Bataavia) laevastikku, mis parandas Inglismaa olukorda ning vähendas interventsiooni tõenäosust. Samas häiris Briti majandust tõsiselt Prantsusmaa ja tema liitlastega peetava kaubanduse äralangemine.