saatega. Kreeka lüürika tekkis kultuslikust ja rituaalsest rahvalaulust, laulu sisu säilitas pika aja kestel tiheda seose laulu traditsiooniliserütmilis-meloodilise tüübiga ja tema ettekandmise laadiga. eleegia flöödisaade, distihhionidest koosnenud luuletus, algselt kaebelaul, hiljem mitmekesise sisuga epitalaamion säilitas hulga folkloorseid motiive (jumalagajätt neiupõlvega; peigmehe ja mõrsja ülistamine) partheneion tütarlastekoorilaul, neiulaul treen(os) itk, leinalaul, nutulaul surnu juures; hiljem arenes sellest koorilüürikaliik hüporheem tantsulaul koori esituses keelpilli saatel; algselt Kreeta sõjatants enkoomion inimestele või jumalatele pühendatud kiidulaul või -kõne; lauldi pidulikus 17 http://www.infoplease.com/ce6/people/A0803851.html 18 http://www.infoplease.com/ce6/people/A0839079.html 13
3.2. Koorimeelika Esitas koor, kes nii laulis kui tantsis Saatepill: lüüra (vahel v-o ka aulos) Pikem, keerulisem meetriline struktuur, kõneles laiemale kogukonnale Kunstlik poeetiline keel dooria dialekti mõjudega Autoreid: Alkman 7. saj II pool eKr Sparta tütarlastekooride juht ja poeet, Alkman koorijuht ja poet. Kõige pikem fragment 150 värssi, kus võrreldakse tütarlaste koore Teemad: looduskirjeldus, tütarlastekoori liidrite võrdlus (partheneion e laul tütarlastekoorile) Säilinud u 300 fragmenti Pindaros 520 pärast 446 eKr Reisiv poeet, kes kirjutas tellimisel Käsikirjalises traditsioonis säilinud 4 raamatut epiniikione (võidulaule): Olümpia, Püütia, Nemea ja Istmose mängud Kirjutas ka hümne, paiaane, ditürambe, partheneion'eid jm, ent neist vaid fragmendid Aristokraatia väärtushinnangud (hea päritolu, vaprus, au)