Viljapuud-põõsad, saj. Itaalias, Vana- Vana-Rooma ideaal aatrium (villa motiivid. Ülevaatlik aed. kontuuril madalad hekid. Muru köögiviljad, ravimtaimed, Rooma eeskujud. siseaiaga) ei sobinud, siit vabad laenud: Purskkaevud: ruut, ristkülik, ring. ja lilleväljad-peenrad, kasvuhooned. lähiaed-park-kaitsepuistu (regulaarsest Trepistikud, sammastikud, parterpeenrad, värviliste lähialadel vabakujuliseks pargiks paviljonid, raidkujud, koopad- lehtedega dekoratiivtaimed. kaugemal). Palee (villa) pargi keskel grotid, purukattega teed eri Lilled hiljem. kujundatud üle loodustunnetus värvitoonides. puudub. Kujundajad olid kunstnikud, nt Itaalia aiakunsti levik mujale L
/Kangilaski 1977, lk 17/ Jacob De la Gardie mõis ja barokkpark Ulriksdalis, Rootsis. 22 Barokkpark oli ette nähtud vaatamiseks kõrgemalt kohalt, kasvõi näiteks lossi akendest. See oli ülistus matemaatilisele korrapärale, mis pidi sümboliseerima inimese ülemvõimu looduse üle. Valitses sümmeetria, geomeetriliseks pügatud puud-põõsad, geomeetrilisi mustreid moodustavad lillepeenrad, nn parterpeenrad ja suureulatuslik reljeefi muutmine. /Nurme & Nutt/ Parterpeenrad Kadrioru pargis. Kolga mõisas asusid sarnased parterpeenrad peahoone esisel platsil. /Norrman/ Selge see, et seal ei saanud lubada mingisuguste varemete asumist, mis oleksid kogu vaate ära rikkunud. Pargis võisid asuda aga geomeetrilise kujuga tiigid, purskkaevud ja skulptuurid. Kas neid viimaseid Kolgas oli, selle kohta andmed puuduvad.
annaabi.ee 
