Apomiksise erivormid: loeng 8 on joonis a.)gametofüütne--embrüo areneb lootekoti baasil b)sporofüütne---embrüo moodustub sporofüütsete rakkude baasil sporofüütne isesobimatus (tolmutera kas ei idane või idaneb poolikult sama genotüübiga. emakasuudmel) Partenogenees-- Seeme areneb viljastamata munarakust, eelnevalt kahekordistub kromosoomide arv. Partenogenees on sage ka mitmetel loomadel, nt putukatel vahelduvad partenogeneetilised ja sugulised põlvkonnad (mesilased, lehetäid jt.) 35. Apomiktilise paljunemise eelised ja puudused- Apomiksise kasulikkus-selleks, et kinnistada häid mutatsioone ja paljuneda tingimustes, kus sug.paljunemine raskendatud. Viljad ei taga seemnete tekkimist.Emased lehetäid munevad viljastamata mune millest arenevad jälle emased isendid. 36.Partenokarpsus- seemnetute viljade moodustumine. partenokarpsus on nähtus kus viljad moodustuvad ilma tolmlemata 37
paljunemine taimeriigis on aga üpris tavaline. Partenogeneesi puhul paistab, et enamusel juhtudest on tegu mingis liinis esineva tsüklilise fenomeniga - partenogenees asendub seksuaalse paljunemisega ja siis võib taas olla aeg, kus prevaleerub partenogenees. Pideva partenogenees (nii arvatakse) on harv. Artemia salina puhul olevat partenogeneetilisi rasse ja paralleelselt eksisteerivaid suguliselt paljunevaid variante. Näiteid on veel. Empiiriline tähelepanek viitab sellele, et partenogeneetilised liigid on hiljutise tekkega. Siit deduktiivne järeldus - nad ei pea kaua vastu, vaid kaovad näitelavalt liigina. Samas aga tekib neid "spontaanselt" uuesti. Vegetatiivne paljunemine taimedel on tavaline. Siiki arvatakse ka siin, et need liigid on tekkinud algselt suguliselt paljunevaist liikidest. On tihtipeale rikkalik hulk vegetatiivselt paljunevaid ja selgesti eristatavaid "alamiike" taimedel, millel on samaaegselt ka suguliselt paljunevaid variante. Mida teha süstemaatikaga