väljatöötamisega. Erinevate liinide ristamisega saavutame heteroosi efekti ja suudame hoiduda suguluspaaritusest, kuid samas säilitame ikkagi buckfast-mesilase head omadused. Erinevalt teistest põllumajandusloomade aretusest on mesilaste aretus seotud teatud eripäradega. Kergendavateks iseärasusteks on: mesilaspere kiire areng, mesilasema arenemise lühike aeg, ühelt väärtuslikult mesilasemalt võib saada väga palju tütaremasid ja partenogeenne paljunemine – viljastamata munadest arenenud isasisendid (lesed) kannavad ainult mesilasema pärilikke omadusi. Suurimaks probleemiks on aga see, et mesilasema paarumist ei saa kontrollida. Mingil määral saab seda suunata puhaspaarumisalade ja mesilasema seemendamisega. Tõumesilaks nimetatakse mesilat mis osaleb Eesti Mesilaste Tõuaretajate Seltsi poolt koostatud aretusprogrammis, omab puhaspaarumisala või tegeleb mesilasemade seemendamisega ning omab vähemalt 100 mesilaspere.
PILT: 12 PH lõugsuud gnathostomulida LEVIK: mereloomad, liivastel ja kivistel põhjadel LIIKIDE ARV: 100 PALJUNEMINE: hermafrotiidid EHITUSE ERIPÄRAD: - väiksed - ussitaolised bilateraalsümmeetrilised - liiguvad ripsmete abil ANATOOMIA JOONIS: PILT: 13 PH keriloomad rotifera LEVIK: vee-elulised, aga ka maismaal ja parasiidid LIIKIDE ARV: 2200 PALJUNEMINE: partenogeenne EHITUSE ERIPÄRAD: - mikroskoopilised - bilateraalsed - keha koosneb kindalst arvust rakkudest (u 1000) ANATOOMIA JOONIS: PILT: NÄIDE: Tupiklane 14 PH pisilõugloomad micrognathozoa LEVIK: leitud Gröönimaalt LIIKIDE ARV: 1 liik PALJUNEMINE: EHITUSE ERIPÄRAD: - keerukas lõuaaparaat - liikumisorganiks ripsmepärg (aitab ka toiduosakesi suhu juhtida) - lahksugulised - kehapinnal tundekarvakesed