vaieldamatult õige, ellu rakendamine ei läinud nii, nagu kavandatud oli. See oli paljuski tingitud sellest, et oblastite endised juhid ei võtnud seda omaks. Tähendas ka nende mõju kaotamist- kui loodi 3-4 oblasti peale ühtne maj territoorium, siis suur osa üksikute oblastite võimureid kaotasid oma koha, see neile ei meeldinud. Nad ei võtnud reformi omaks ja ei teinud eriti midagi, et see normaalsel moel tööle rakenduks. Ei olnud RMN loomine tegelikult meeltmööda ka kohalikele parteitegelastele Baltimaades. RMN piirkonna eraldi loomine tõstis RMN selles piirkonnas esiplaanile, parteijuht jäi tagaplaanile. Tugev partei poolt oblasti tasandilt vaadatuna vastuseis. H ise aitas ka kaasa süsteemi bürokratiseerumisele, 1963 loodi eraldi kõrgem RMN, mis pidi juhtima kõiki kohalikke RMN-e, seal peal oli veel valitsus jne, selline süsteem muutus üsna mõttetuks. Parteilise juhtimise ümberkorraldamine – H tuli välja omapäraste uuendustega. 1953 oli ta
ülevaadetes, kui seda kriitikat nendel koosolekutel tehti (ehk siis kui partei ise seda tegi). See pole aga valvekoera kriitika. Ideelisus samasuguseks kaikaks nagu Zadovi juhtum oli üks 1946nda aasta otsus, ajakirjade "Zvezda" ja "Leningrad" kohta, need olid kirjandusajakirjad. Tehti väga ühemõtteliselt selgeks, millist kirjandust NL-is vaja on ning kuidas ajakirjandus asju käsitlema peab. Tambiti maa sisse Zostsenko ja Ahmatova, nemad parteitegelastele ei meeldinud. Esitati väga selge nõue, et kõik väljaanded peavad kõiki asju käsitlema kõrgel ideelisel tasemel. Mis see tähendas ajakirjandussüsteemi seisukohalt? Selle loosungi valgusel oli võimatu välja anda meelelahutusajakirju selle sõna selles tähenduses, sest näiteks anekdoodid ja karikatuurid ei saa ju olla väga kõrgel ideelisel tasemel, anekdoot on siiski küllaltki jumalavallatu. Nalja võis teha "Krokodilli"
annaabi.ee 
