ning ühiskonna „puhastamine vaenulikest elementidest“, uute liiduvabariikide vaimuelu korrastamine, liiduvabariikide juhtkondade kontrollimine ja keskusele informatsiooni edastamine. Olev Liivik vaatleb Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja juhtivtöötajaid, kui palju oli neist NSVL eestlased ja põliseestlased, milline oli nende eestikeele oskus. Hästi on välja toodud aastate lõikes valitsuse rahvuslik koosseis ja päritolu. Meelis Saueauk vaatleb „Eesti süüasja“ hilisstanistlike parteipuhastuse taustal, kus ta toob välja Bulgaarija ja Ungari näidisprotsessid ja kuidas nad on seotud Eesti süüasjaga. Vaatluse all tuleb välja, et partei puhastuses toodi ettekäändeks partei juhtide minevikku (kuulumine Eesti erakondadesse ja osalemine, osalemine Vabadussõjas, metsavendade varjamine) 1950a. märtsipleenumiga algasid puhastused-repressioonid võimuladvikus. Meelis Maripuu vaatleb aga „Külma sõja aegseid näidisprotsesse“ isikute üle mis toimusid 1960
mõisteti enamusega paremkallaklus hukka, nõudis, et nood ütleksid avalikult oma seisukohtadest lahti, paluksid parteilt vabandust eksituste eest jne. Kõik juhtivad paremkallaklased kaotasid oma juhtiva ametikoha. Rõkov jäi ilma valitsusjuhi kohast, RKN etteotsa asus Molotov, temast sai ajutiselt Kominterni TK esimees jne. See oli vaid tipp. Võitlus parempoolse kallakluse vastu tõi kaasa järjekordse parteipuhastuse, visati välja u 150 000 tolleaegset kommunisti. U kümnendik tolleaegsest parteikoosseisust võeti maha. Kõigi tulevik oli must. Stalinit ei takistanud enam keegi ega miski. 1929 läks täie hooga lahti industrialiseerimine ja kollektiviseerimine. Toimusid paralleelselt, olid üksteisega lahutamatult läbi põimunud. Industrialiseerimine Industrialiseerimise peamiseks eesmärgiks oli NL viimine juhtivate tööstusriikide hulka.
annaabi.ee 
