Põhiseadused , Eestis 1920, Lätis,Leedus 1922 o Kehtestati laiad kodanikuõigused: võrdsus seaduste ees; isiku- ja korteripuutumatus; ühinemise-, koosoleku-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus; õigus eraomandile; kaotati seisused. Mitmepartei süsteem. o Eestis ja Lätis oli erakondade paljususe tõttu mõeldavad ainult koalitsioonivalitsused, milles osales vähemalt 3 erakonda. o Siiski oli palju valitsuskriise, mis toimusid tihti parteipoliitilistel kaalutlustel, rahvas ei olnud rahul erakondadega. o Riigipöörded Leedu riigipööre o ööl vastu 17.dets. 1926 hõivasid garnisoniväeosad parlamendihoone, kaitseministeeriumi, kindralstaabi jt. tähtsamad objektid. Koduaresti pandud president sunniti alla kirjutama valitsuse tagasiastumispalvele, seejärel ta tagandati. Parempoolsed valisid uueks presidendiks A.Smetona. Parlamentaarne demokraatia asendus autoritaarse reziimiga.
Toona kohtus Savisaar muuhulgas Ühtse Venemaa juhtide - Venemaa riigiduuma esimehe Boris Grõzlovi ja riigiduuma välissuhete komitee esimehe Konstantin Kossatšoviga. Savisaare kohtumised leidsid Eestis tugevat vastukaja ning riigikogu väliskomisjon kutsus Keskerakonna esimehe oma kohtumistest aru andma. Esialgu lubas Savisaar seda teha pärast valimisi. «Ma olen veendunud, et kui ma sinna praegu läheksin, siis saaksime hulgaliselt süüdistusi, kuidas me kasutame riigikogu ära parteipoliitilistel eesmärkidel ja tõmbame riigikogu poliitikud kaasa valimiskampaaniasse,» ütles Savisaar septembris. Novembri algul aga andis ta väliskomisjonile jälle põiklevaid vastuseid, soovitades neil kohtuda hoopis samuti Moskvas käinud Repsi või Seppikuga. Väliskomisjoni esimees Sven Mikser kinnitas täna Postimees.ee'le, et komisjon ootab Keskerakonna juhti jätkuvalt oma istungile. «Me just eile arutasime seda, et nüüd kui valimised on
annaabi.ee 
