põhitöö kõrvalt. Tegelikult andis seaduse jõuga üldakte suhteliselt väikesearvulise liikmeskonnaga kollegiaalorgan Ülemnõukogu Presiidiumi. Rahva esindusorgan (Ülemnõukogu) hiljem üksnes kiitis üldakti heaks ja kinnitas selle. Sisulist arutelu ja parlamendile omast debatti ülemnõukogus ei toimunud 4) Nii nõukogud kui nende täitevorganid tegutsesid faktiliselt parteiorganite kontrolli all. Nõukogude täitevorganite süsteem oli dubleeritud vastava tasandi parteiorganitega (näiteks ministeerium ja NLKP Keskkomitee osakond) 5) Mingit võimude lahusust polnud praktikas. Teoorias võimude lahususe puudumist põhjendati ja eitati. 36. Mida kujutab endast monokraatlik vabariik? Monokraatliku vabariigi tunnusteks on: 1.Riigipea tegevuse üle pole mitte mingit parlamendi ega kohtulikku kontrolli. 2.Riigipea on valitseva partei liider, kusjuures see partei on ainuke ja lubatud partei. 3.Valimised on rituaalse ja formaalse iseloomuga. 4
1.esindusorganiteks olid kõikidel tasanditel nõukogud (külanõukogu, rahvasaadikute nõukogu -- kuni 1977. aasta põhiseaduse jõustumiseni NSVL-is töörahva saadikute nõukogu). Kandidaate nõukogudesse seati üles tootmis-territoriaalsel põhimõttel, s.t. vastaval territooriumil tegutsevasse nõukokku seadsid kandidaate üles töökollektiivid, kusjuures need kandidaadid faktiliselt eelnevalt kooskõlastati sama tasandi parteiorganitega. Kõige sellega saavutati, et nn. juhuslik isik esindusorganitesse ei saanud. Formaalselt olid valimised vabad ja salajased, faktiliselt oli võimalike sanktsioonide ähvardusel võimatu valima mitte minna. Salajasus faktiliselt tagatud ei olnud, sest salajase hääletamise kabiini oli äärmiselt ebamugav kasutada. 2.kõigi tasandite nõukogude saadikud täitsid enda ülesandeid muu põhitöö kõrvalt.
annaabi.ee 
