Nad teevad talle kambri kahe ruumi vahele, kust ei puudu ka voodi, riiul, millel küünal ning pilt seinal. Tütre Linda eest varjasid õed Hansu ning rääkisid kõigile, et ta suri metsarajal. Nõukogude ajale kohaselt algavad halastamatud ülekuulamised, kus nii Aliide, Ingel kui ka tema tütar Linda saavad kannatuste ja raske alanduse osaliseks, kuid sellest kõigest hoolimata, ei anna nad Hansu jõududele üles. Lõpuks leiab Aliide väljapääsu, ta abiellub parteiorganisaator Martin Truuga. See toob kaasa endaga teiste põlguse, kuna nüüdsest on nad mõlemad punaste poole peal, kuid niiviisi päästab Aliide iseenda naha. Samas müüb ta maha oma õe ja tema lapse, et ise olla võimalikult Hansu lähedal, kes jääb ka pärast naise ja lapse lahkumist aastateks peidikusse. Martini ja Aliide käsi on mängus, et Ingel lapsega küüditatakse ja ei lasta hiljemgi Eestisse tagasi tulla. Samal ajal on Aliidel plaan kunagi
tööloom ja entusiast Aino Vao, Jaagu talu kolmik (eesrindlik Maasalu, heasüdamlik Taaksalu, hädavares Semidor), ka naiivne ja heausklik Roosi jt · Kesksed tegelaskujud Märka käsitluses: lihtsameelne ja hädavares Semidor (uue jõu kõige kujukamaks väljenduseks, endise hädavarese imepärane sirgumine, potentsiaali temas märkas aga Muulo; teine veidrik pime Saamu (pimedaid on ilmselt kõige lihtsam petta); personifitseeritud Antu; deus ex machina: parteiorganisaator Muuli (oskas näha Koordi inimesi tuleviku valguses). · Subretipaar Roosi ja Taaksalu · Negatiivsed tegelased: kulakuks tembeldatud Mihkel Koor, kaval ja kõiketeadja Juhan Känd, hunt lambanahas - Mart Kurvest, ka nn bandiidid, kelleks antud teose kontekstis olid metsavennad (Rober Kurvest jt) 2 3. positiivsete tegelaste peaeesmärk töötada NLi heaks ning seeläbi tugevdada selle majandust ja kaitsevõimet;
annaabi.ee 
