5. Valitsus Tai riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Tai riigipeaks on päritava võimuga kuningas, kuid troonipärija võimuletuleku peab heaks kiitma Rahvuskogu. Tai seadusandlik organ on kahekojaline (Senat ja Esindajatekoda) Rahvuskogu. Senati 200 liiget valitakse 6 aastaks ühemandaadilistest ringkondadest ning kandideerida võivad üksnes kodanikud, kes ei kuulu erakondadesse. Esindajatekoja 500 liiget valitakse 4 aastaks: 100 liiget üleriigilistest parteinimekirjadest proportsionaalsuse põhimõttel ning 400 liiget mitmemandaadilistest valimisringkondadest enamusvalimistel. Valida võivad vähemalt 18- aastased ning valimine on kohustuslik. 6 5.1. Tai kuningas Tema Majesteet kuningas Bhumibol Adulyadej on üheksas kuningas Chakri dünastiast, mille esimeseks kuningaks sai 1782. Aastal kuningas Rama I. Tema Majesteet kuningas Bhumibol Adulyadej, Rama IX, on Tai ajaloo pikima valitsusajaga kuningas
Proportsionaalse pluss: hääled ja kohad lähevad kokku Proportsionaalse miinus: killustunum parteisüsteem ja ebastabiilsed koalitsioonivalitsused. Millised kaks varianti on segatud valimisüsteemil? Tooge välja nende põhierinevus ja mis riikides kumbagi kasutatakse? Majoritaarse rõhuasetusega variant a) Valijal 2 häält üks ringkonna, teine partei nimekirjale b) Pool parlamendikohtadest ringkondade nimekirja järgi majoritaarsuse põhimõtetel, teine pool suletud parteinimekirjadest proportsionaalsuse põhimõttel. c) Kaks süsteemi (majoritaarne, proportsionaalne) eraldiseisvad ja ei kompenseeri teineteise puudujääke d) Nt Leedu ja Jaapan Proportsionaalse rõhuasetusega variant: a) Sama põhimõte, mis eelmisel, kuid proportsionaalne süsteem kompenseerib majoritaarse puudujäägid (majoritaarne + proportsionaalne). Kui majoritaarses kogutakse rohkem hääli, siis saab partei juurde lisakohti (Saksa 1998. a 13 lisakohta).
annaabi.ee 
