Esimene neist oli proletariaadi diktatuur, mis Lenini plaani kohaselt pidi olema ajutine ja oli mõeldud vaheetapiks üleminekul kommunistlikule ühiskonnale. Teine oli Stalini kehtestatud kestvam ja isikustatud diktatuur. (Lee, 2002, lk 41) Enamlaste (hiljem kommunistide) riigipööre tõi Venemaal 1917. aastal kaasa kodusõja. Kommunistid võitsid kodusõja, kuid paljude meelest olid Lenini meetmed siiski liiga karmid. Lenini surma järel (1924) võtsid võimu kolm parteiliidrit, nende hulgas Jossif Stalin, jättes kõrvale Lenini tähtsaima võitluskaaslase Lev Trotski. Viimasel olid Stalinist erinevad ideed, mistõttu Stalin nägi temas ohtu ja saatis ta asumisele ning lasi hiljem tappa. 1928. aastaks oli võimutäius koondunud Stalini kätte. (Kindersley, 1994, lk 322) Situatsioon Nõukogude Liidus 1920-30ndatel oli kohutav: inimesed surid nälga, samal ajal kui juhtidel oli hea elu, vahistati, kuulutati reeturiteks ja tapeti hulgaliselt inimesi
kaasa piirkondade nõukogulikustamisele. Masina-ja metallitööstuses laiendati ja taastati vanu ettevõtteid. Rasketööstuse kõrval arenes Eestis kiiresti ka kergetööstus, kuna Tallinnas ja Narvas taastati ja rekonstrueeriti puuvillakombinaadid, mille toodang suunati valdavalt üleliidulisele turule. Industrialiseerimise käigus kadus tööstusest erasektor: viimased väikeettevõtted riigistati 1947 aastal 25. Milles süüdistati EKP juhtkonda ja parteiliidrit Nikolai Karotamme EKP Keskkomitee VIII pleenumil 1950. aastal? Milliseid ümberkorraldusi tehti pleenumi mõjul Eesti NSV juhtimises? 25.ÜKP kritiseeris ägedalt senise EKP juhtkonna tegevust ning süüdistasid peaaegu kogu senist partei juhtkonda kodanlikus natsionalismis, ohakuses, hoolimatuses ja loiduses. Vahetati välja senine partei juhtkond, kelle asemel määrati Moskva poolt nimetatud parteiliikmed. Pleenum sokeeris Eesti rahvast: