testamendis on Lenin pidanud Stalinit liiga brutaalseks ja läbi peasekretäri positsiooni liiga suurt võimu taotlevaks meheks). Lenini haigus tõi kaasa Stalini, Kamenevi ja Zinovjevi liidu Trotski vastu, eesmärgiga vältida viimase tõusmist partei ja seega kogu NSV Liidu juhiks. Samal ajal Lenini suhted Staliniga halvenesid järsult. Stalin partei peasekretärina oli koondanud enda kätte võimu otsustada kohalike parteiorganisatsioonide juhtide sobivuse üle ja seega ka mõjutada parteikongressile saadetavate delegaatide valikuid. Stalini-Kamenevi-Zinovjevi liit võimaldas neil tasapisi tõrjuda juhtivatelt kohtadelt Trotski pooldajaid, näiteks vabastati juulis 1923 Ukraina 11 Rahvakomissaride Nõukogu esimehe kohalt Trotski sõber Kristian Rakovski (1873-1941). Trotski liitlaste hulka kuulusid tuntumatest parteitegelastest veel Nikolai Krestinski, Adolf
parteiliikmete üle. Parteisisene demokraatia oli täiesti olemas, olid korralised parteikongressid, neile saatsid oma esindajad kõik kohalikud parteiorg-d, nende esindajate valimine toimus vabalt, kongressil valiti partei juhtkond, KK liikmed. Keskkomitees leidsid aset väga ägedad mõtete vahetused, diskussioonid. Samas demokr iseloomustas ennekõike partei juhtkonda. Mõjutada saadi ülevalt tulnud otsuseid väga kaudselt- valides oma esindajaid parteikongressile. Enamlaste juhtkonnas olid diskussioonid vahetpidamata. Nt Kamenevi ja Zinovjevi väljaastumine okt pöörde eel, siis vasakpoolsete kommunistide vastasseis Bresti rahulepingu ratifitseerimisele, ka väitlused tööstusettevõtete riigistamise või ühiskonnastamise üle. Vaidlused NEP-i üle. Vaidlused lähtusid peaasjalikult sellest, et enamlased olid enne okt pööret keskendunud vaid võimu haaramisele ja neil
annaabi.ee 
