See pole kellelgi teisel õnnestunud, selles mõttes on ta rekordimees. See on aga tekitanud kahtlusi, et ta võis olla ohranka agent ja tegutses provokaatorina. Ilmselt tegi ta salapolitseiga koostööd 10 aastat. On säilinud nn "Jerjomini dokument", mis tõestab Stalini seotust salapolitseiga. (Mõned ajaloolased siiski kahtlevad selles). Liitus bolsevikega. Korraldas terroriakte (pankade, postivagunite, inkassaatorite röövimine) ja teenis nii raha parteikassasse. (Ja ka oma taskusse). 1922. a sai temast bolsevike partei peasekretär (siis peeti tegelikult küll silmas, et ta teeb sekretäritööd, aga peagi hakkas Stalin salakavalalt võimu enda kätte koondama). Hakkas järjekindlalt kõrvaldama oma endisi võitluskaaslasi. Fabritseeriti igasuguseid süüasju. Suur terror vallandus 30-ndate aastate II poolel. (Allikad: N. Vert. Istorija Sovetskogo Gosudarstvo. M 2003, Istorija Rossii, M 1999, Izvestija 3. sept. 1988
Rahaallikad leiti. Saksamaal elas ligi pool miljonit juuti. Nende hulgas oli üsna palju jõukaid inimesi – pankureid, ettevõtjaid, ärimehi, majaomanikke, teadlasi, õpetlasi, kirjanikke, kunstnikke, kineaste, 98 näitlejaid, arste, advokaate, publitsiste. Hitler otsustas alustada juudivastast võitlust. Ässitades lumpeni juutide vastu, provotseeriti rahutusi ja rüüstamisi. Kokkuröövitud varad laekusid parteikassasse. Eesmärgiks oli stimuleerida juutide emigratsiooni. Kaasa lubati võtta vaid vallasvara, sedagi piiratud hulgal. Riik sai ülejäänu endale. Tuhanded juudid põgenesid maalt, aga suurem osa jäi paigale. Loodeti, et natsism on ajutine nähtus, pealegi avalikke riiklikult sanktsioneeritud tapmisi sel ajal veel ei esinenud ja keegi ei võinud uneski näha, mis varsti juhtub.