Oktoobris 1964 tagandati poliitbüroo poolt Hrustsov nii partei peasekretäri kui Ministrite Nõukogu esimehe kohalt. Uueks peasekretäriks tõusis Breznev, valitsusjuhiks Kossõgin. Mikojan sai esialgu Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks, kuigi tema vandenõulaste sekka ilmselt ei kuulunud. Peale Hrustsovi kaotas oma koha poliitbüroos ka Kozlov. Tõenäoliselt sai Hrustsovi järglaseks Breznev just seetõttu, et ülejäänud parteieliit soovis stabiilsust ning rahulikku juhti, kes midagi ei muudaks. Kõige tõenäolisem kandidaat 2 isikuomaduste poolest oleks muidu pidanud olema Selepin, aga täpselt nagu 1953 Beria puhul, nii kardeti ka Selepinist uut diktaatorit ja seetõttu hoiti ta võimust eemal. Välispoliitika 1957-1964
Seda väitis juba Gaetano Mosca (1896), kes oli eliitide uurimise algatajaid sotsioloogias. Kõik võivade saada eliidiks, selle aluseks on organiseerimisvõimed. Ka pluralistid nõustuvad selle väite ,,lahja" variandiga. (Näiteks Weber: partei eliit või bürokraatlik eliit) * marksistid on (kunagi) arvanud, et klassideta, ilma võimuta ühiskond oleks võimalik, aga igal juhul pole nad esitanud ühtki näidet sellisest ühiskonnast (juba Trotski ütles, et Nõukogude bürokraatia ja parteieliit on vana kodanluse osa üle võtnud; hiljem kirjutas sotsialismimaade eliitidest nt. Milovan Djilas (jugoslaavia poliitik, partisan, teisitimõtleja, Tito ajal tagakiusatud, andis 54 intervjuu New York Timesile, Ungari revolutsiooni toetuse eest pandi vangi, suri 1995) (1959). The New Class). # Marksistid muidugi toonitavad ka, et eliit pole valitsevast klassist sõltumatu,vaid pigem selle osa või käepikendus * Poliitika sotsioloogias on pikk eliitide uurimise traditsioon
annaabi.ee 
