Formaalõiguslik struktuur on fikseeritud seadustega, poliitiline struktuur oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ja komisjonid, poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Eestis on Riigikogu esimehe ja aseesimehe valimine tähtis toiming, mis näitab parteidevahelist jõudude vahekorda. Esimene koht kuulub mõne koalitsioonierkonna liikmele, üks aseesimeestest esindab opositsiooni. Spiiker: 1) tagab istungite korrakohase toimumise ja päevakorra täitmise 2) ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide töös 3) riigipea pikaajalise eemaloleku korral muutub spiiker riigipea kohusetäitjaks Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale
nõuded. Suurbritannias nõutakse talt täielikku poliitilist neutraalsust, mis tähendab ka parteilise kuuluvuse peatamist ametiajaks. Mandri- Euroopas jääb spiiker edasi partei liikmeks, kuid pole erakonnas juhtival kohal. USA-s ja Indias aga onparlamendi esimees 10 Valitsemine ja avalik haldus ühtlasi ka oma erakonna juhtiv tegelane. Eestis on Riigikogu esimehe ja aseesimeeste ametissehääletamine tähtis toiming, mis näitab parteidevahelist jõudude vahekorda. Tava kohaselt kuulub esimehe koht mõne koalitsioonierakonna liikmele, kuid üks aseesimeestest esindab opositsiooni. Spiikeri põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Spiiker ei tohi osaleda parlamendi komisjonide või fraktsioonide töös, mis tähendab, et ta jääb seaduseelnõude sisulisest arutamisest kõrvale. Vaid erakorralistes oludes (riigipea pikaajalise
annaabi.ee 
