dokumentatsiooni. Asutuste arhiivid ja muuseumide arhiivikogud. Isiklikud arhiivid, kes mingil moel tollase võimustruktuuriga seotud olid. VENEMAAL: Suur osa väga olulist infot on laialipaisatud ja Venemaal. Tollase riigi võimusüsteem ja selle toimimine tingis selle. Paljude teemade puhul ei ole võimalik selgust saada, kui vene arhiivides asuvaid dokumente ei kasuta. Eriti parteilise tegevuse kohta. Föderaalarhiivid – kõige olulisemad, riiklikku arhiivisüsteemi kuuluvad Endised parteiarhiivid: Venemaa Riiklik Sotsiaal-poliitilise Ajaloo Arhiiv (RGASPI); Venemaa Riiklik Uusima Ajaloo Arhiiv (RGANI) Teised föderaalarhiivid: Vene Föderatsiooni Riigiarhiiv (GARF); Venemaa Riiklik Sõjaarhiiv (RGVA); Venemaa Riiklik Majandusarhiiv (RGAE); Venemaa Riiklik Kirjanduse ja Kunsti Arhiiv (RGALI). Ametkondlikud arhiivid – kogu julgeolekualane dokumentatsioon
Saab jagada kolmeks: föderaalarhiivideks, ametkondlikeks arhiivideks ja kohalikeks arhiivideks. Nendest 3 kõige olulisemad on föderaalarhiivid - need, mis kuuluvat ametlikku arhiivisüsteemi. Kohalikud arhiivid on seotud konkreetse piirkonnaga, üldiselt kohalikes arhiivides väga palju Eestit puudutavaid dokumente ei ole - nt küüditamispiirkondade arhiivid on küüditamise uurimisel väga oluline. Föderaalarhiive saab tinglikult jagada veel kaheks: endised parteiarhiivid (kõige olulisemad Venemaa Riiklik Sotsiaal-poliitilise Ajaloo arhiiv ja Venemaa Riiklik Uusima Ajaloo arhiiv - tekkisid pärast nõukogude võimu lagunemist, võeti riikliku arhiivisüsteemi koosseisu - selles esimesed arhiivis - Venemaa Riiklik Sotsiaal-poliitilise Ajaloo arhiivis materjal kuni 1952. aastani, teises alates 1953. aastast) ja teised föderaalarhiivis (kõige olulisem Venemaa Föderatsiooni Riigiarhiiv - dokumendid, mis seotud NSV Liidu