sappa ja astub ka toast välja. Peeter jääb üksi. Üks on kindel, tema Märti oma tütre juures näha ei taha. Arvab, et Märt on mulk ja mulgid jäävad petjateks. Ta läheb uksele ning hõikab Jütsi, Jüts tuleb. Peeter tahab, et Jüts läheks parsile ja tooks tema musta kuue alla. Ülesse ronides leiab ta aga eest Erastu Enni. Sellest ta kohe taadile annab teada ning ka kohe taat tuleb vaatama. Enn räägib seda, mida vahepeal kuulnud oli, kui ta end parsi peal varjas. Taat ja Enn lähevad koos Erastule, kus siis Enn saab rääkida, mida oli kuulnud, kuid Jütsi nad kaasa ei võtnud, selle asemel Enn näidanud rusikat talle, et ta niimoodi reetis. Taat käskinud Jütsil suu pidada, kui ta seda aga teeb, jääb oma pastladest ilma. Hiljem mõeldes arvas Jüts, et Maiele võib ta ikka rääkida. Ta hakkab välja astuma, tee peal näeb ema, tahab väga temalegi rääkida, kuid peab seekord suu.
6. saj. eKr. Pärsia kuningas Kyros II tunnistas seda religiooni ja tänu maagidele (pühamehed) levis usk terves impeeriumis. Religiooni hääbumine algas 7. saj. pKr., mil moslemid tungisid Iraani. Tänapäeval on selle usundi pooldajaid erinevates riikides vähemuses - seda järgib väike rühm inimesi nii Iraanis kui ka Indias. Kokku umbes 200 000 inimest. India kogukond asub Mumbai linna ümbruskonnas ja neid kutsutakse parsideks (Parsi s.t. inimesed Pärsiast). Nad lahkusid 8. saj. pKr. kodumaalt, kuna moslemid kiusasid neid taga. Kohalik India valitseja lubas neil sinna elama asuda eeldusel, et nad õpivad ära kohaliku keele, järgivad sealseid kombeid puhtuse ja abielu osas ega kanna relvi. Püha raamat, uskumused, sümbol Zarathustrale omistatakse pühasid tekste (Gatha hümnid), mis on koondatud Avesta raamatusse, mis on kirjutatud spetsiaalselt selleks puhuks loodud tähestikus
pärast koristust ja enne viljapeksu. Parred asetsesid lahtiselt kahel tugeval pikitalal ja nende arv oli olenevalt rehetoa suurusest 9 - 18. Neid sai liigutada ning tavaliselt olid nad jaotatud kolmeks või neljaks rühmaks. Kui partel parajasti vilja ei olnud, olid nad kaheks rühmaks kokku lükatud, nii et nendel sai magada või kuivatada küttepuid, 3 pirde või nõude tegemiseks ette nähtud puid. Magamiseks kasutati parsi juhul, kui kõik ei mahtunud alla magama või tuba ei pidanud sooja. Tavaliselt magasid partel ehk parsil teenijad või nooremad inimesed. kartsas Kartsas on nn ahjuredel, mille kaudu sai ahju peale või partele (eelmisel pildil ahju kõrval). varn Varn on seina löödud pulk, konks või konksudega varustatud mööbliese rõivaste jm riputamiseks ehk nagi. KASAK Kasak oli valla- või mõisa käskjalg, sõnumite vahendaja. KOSJAD Kosjad olid noormehe (kosilase) vormilise abielunõusoleku
annaabi.ee 
