algatajaid ja edendajad, haritud ja eestimeelseid mehi. Nende püüdluseks sai ühelt poolt eesti kultuurisfääri arendamine, teiselt poolt maarahva poliitiliste õiguste ja seekaudu ja majanduslike võimaluste suurendamine. 1868.aastal pidas Carl Robert Jakobson, üks rahvusliku liikumise juhtkujusid ,,Vanemuise" seltsis oma I isamaakõne, milles maalis idüllilise pildi eestlaste muistsest kultuurist. Parodoksaalsel kombel aga langes rahvusliku ärkamisega kokku senise rahvakultuuri taandumine. 19.saj. jooksul leidsid rahva eluviisis aset suured muutused, sest maailmas oli juba alanud industriaalajastu ja vähehaaval jõudis see ka Eestisse. Üha suurema tähtsuse omandas masinatöö, taandus isemajandav talupidamine, käsitööesemeid hakkas asendama laiatarbekaup, elav rahvaluule taganes raamatute ja ajalehtede ees.
19. sajandi keskpaigaks oli maarahva hulgast ja võrsunud ka rahvusliku mõtteviisi algatajaid ja edendajad, haritud ja eestimeelseid mehi. Nende püüdluseks sai ühelt poolt eesti kultuurisfääri arendamine, teiselt poolt maarahva poliitiliste õiguste ja seekaudu ja majanduslike võimaluste suurendamine. 1868.aastal pidas Carl Robert Jakobson, üks rahvusliku liikumise juhtkujusid ,,Vanemuise" seltsis oma I isamaakõne, milles maalis idüllilise pildi eestlaste muistsest kultuurist. Parodoksaalsel kombel aga langes rahvusliku ärkamisega kokku senise rahvakultuuri taandumine. 19.saj. jooksul leidsid rahva eluviisis aset suured muutused, sest maailmas oli juba alanud industriaalajastu ja vähehaaval jõudis see ka Eestisse. Üha suurema tähtsuse omandas masinatöö, taandus isemajandav talupidamine, käsitööesemeid hakkas asendama laiatarbekaup, elav rahvaluule taganes raamatute ja ajalehtede ees. Rahvusliku liikumise kõrgaastaid iseloomustavad paljud ühised ettevõtmised,
annaabi.ee 
