Motiiv vähetähtis. Maalivad õhku, valgust. Pole ühtegi ajaloolist ega mütoloogilist maali. Teemad: maastikud, figuraalsed kompositsioonid, portree, lilled, natüürmort. Maalitakse etüüdlikult juhuslik moment, mitte lõpuni viimistletud. Vahe valmis ja pooliku töö vahelt kaob. Kõik 20. sajandi kunstnikud maalivad kiiresti. EDUARD MANET Kasutas töödes vanu soliidseid teemasid. Oli rikkast perekonnast. Vulgaliseeimine labastamine. ,,Eine roheluses" - parodiseerib vana maali. ,,Olympia" - eeskujuks ,,Urbino Venus" - Tizian. CLAUDE MONET Sündinud Pariisis. Noorusaastad Le Havre's. Isal toiduainete kauplus. Aegajalt pani ta oma töid kaupluse aknale olid naljakad. Isa ei tahtud, et temast saab kunstnik. Õpib vabaakadeemias. 60Ndatel Alzeerias. Valmistub esimeseks näituseks. Maalib ka pildi sarju. Elu lõpus armastab maalida vesiroose ja oma aeda. ,,Impressioon. Tõusev päike" ,,Roueni katedraal" - sari
sajandi teisel poolel. · Enamlevinud liik rüütliromaan. · Võib rääkida uusaegse massikirjanduse tekkest rüütliromaane ilmus 15-16 sajandi Hispaanias väga palju. · Peategelaste rüütellikkus oli sarnane renessansi ideaalile terviklikust inimesest: harmooniline välimus, füüsiline võimekus, vaimne ja kõlbeline täiuslikkus kõik tasakaalus. · Enamuses kujunesid ajaviitelektüüriks. Seda Cervantes hiljem oma ,,Don Quijotes" parodiseerib. · Cervantes tunnustab kuulsaimat hispaaniakeelset rüütliromaani ,,Amadis de Gaula" (Amadis kaitseb ülekohtu ja vägivalla ohvreiks langenud naisi jne, tapleb koletistega ja kurikaeladega, saab igasugu õilsaid tiitleid ja lõpuks saab Britannia kuningatütre endale naiseks. Cervantes ise on uusaja viimase tuntud rüütliromaani autor, see on ,,Persilese ja Sigismunda kannatused".