duco-ducis-ducere-duxi-ductum-juhtima eo-is-ire-ii-itum-minema facio-facis-facere-feci-factum-tegema fero-fers-ferre-tuli-latum-kandma fugio-fugis-fugere-fugi-fugitum-pgenema habeo-habes-habere-habui-habitum-omama invenio-invenis-invenire-inveni-inventum-leidma iubeo-iubes-iubere-iussi-iussum-kskima lego-legis-legere-legi-lectum-lugema libero-liberas-liberare-liberavi-liberatum-vabastama mitto-mittis-mittere-misi-missum-saatma occupo-occupas-occupare-occupavi-occupatum-hivama paro-paras-parare-paravi-paratum-valmistama pono-ponis-ponere-posui-positum-paigutama pugno-pugnas-pugnare-pugnavi-pugnatum-vitlema puto-putas-putare-putavi-putatum-arvama recipio-recipis-recipere-recepi-receptum-vtma relinquo-relinquis-relinquere-reliqui-relictum-maha jtma scribo-scribis-scribe-scripsi-scritum-kirjutama specto-spectas-spectare-spectavi-spectatum-vaatama supero-superas-superare-superavi-superatum-vitma venio-venis-venire-veni-ventum-tulema video-vides-videre-vidi-visum-ngema
juhtus 4. sajandil. Kuid viimasel ajal on tehtud ka uurimusi, mille järgi Rapa Nui asustati alles 1200. aasta paiku, mil algas massiline metsade maharaiumine. Euroopale avastas saare 5. aprillil 1722 hollandi maadeuurija Jakob Roggeveen. See juhtus lihavõtete ajal ja selle järgi nimetas ta saare Lihavõttesaareks Kultuur Saarel on palju üleelusuurusi inimkujusid ehk moaisid. Need on valmistatud monoliitidest. Algselt olid kujudel silmad ja "müts". Suurim neist asub "Paro" platool ja kaalub 82 tonni ning on 9,8 meetri kõrgune. On täpselt teadmata, mil moel nad oma asukohta viidi. Oletatavasti toimus see nööride ja puust rullide abil ning võis kaasa aidata metsade hävitamisele saarel. Eurooplaste saabumise ajaks olid rapanuilased jõudnud juba unustada, kuidas kujusid teisaldati, ja rääkisid eurooplastele, et need olevat jumalikul tahtel ise "kõndinud". Taimestik Õietolmu analüüs setetes näitas, et umbes 1200. aastani oli saar tihedalt metsa täis
Seega naine, kel on kõigiga abielus mitme vennaga ja pidanud nendega liitu astuma .üheaegselt Lubatud on mitmemehepidamine ja ka mitmenaisepidamine.Peres elab Perekond põlvkonda koos mitu Suhtumine välismaalastesse .Inimesed on ülisõbralikud, ülilahked ja kontaktivalmis Liikluskultuur, transport Riigis on olemas maanteed, kuid mägedes on põhilisteks .jakid, muulad ja ponid transpordivahenditeks Bhutanis on kaks lennujaama: Paro lennujaam ja Yangphulla lennujaam. 1983. aastast alates tegutseb rahvuslik lennukompanii Druk .Air .Bhutani rahvussport on vibulaskmine Sport .Traditsioonilise muusika zanride seas on zhungdra ja boedra Muusika Populaarmuusikas on valdavaks stiiliks keelpillil mängitav Rigsar Muud kultuurilised vihjed .Riigis on keelatud kilekottide kasutamine Turismi piiratakse kvootidega ning paljudesse piirkondadesse neid ei lubata. Põhjuseks on püüd säilitada kohalikku kultuuri. Riik
Lihavõttesaareks. Mo´ai kujud Lihavõttesaar on maailmakuulus suurte kivist kujude poolest,mille ehitasid rapanuilased 1250.sajandi ja 1500.sajandi vahemikus.Peaaegu pool kujudest on siiani Rano Raraku kraatri lähistel kuid sadu kujusid on sealt transporditud saare äärealadel asuvatele kividest platvormidele(ahu´ dele).Nende 887 kuju valmistamist ja transportimist peetakse märkimisväärseks loominguks ja füüsiliseks saavutuseks.Pikim kuju Paro,mida veeti oli 10m pikk ja kaalus 82 tonni.Kõige raskem oli 86 tonni kaaluv kuju,mis veeti Tangarinki paltvormile.On ka teada,et üks lõpetamata kuju oleks valmiskujul olnud u 21m pikk ja kaalunud ligikaudu 720tonni. Mo´ aid kujutavad enamasti rapanuide esivanemate ja klannipealike nägusid.Neil on suur,lai nina ning tugev lõuajoon,ristkülikukujulised kõrvad ja sügavad silmad. Lihavõttesaare mo´ai kujud... Kasutatud materjalid o
Sm'l said trubaduuridest minnessingerid. Igaks elunähtuseks on oma laul: · alba-hommikulaul · serena- õhtulaul · sirventees- sõtta minemise laul · tensoon- vaidluslaul · romanss- neiu, kelle mees oli läinud sõtta, kaebelaul · pastoraal- karjaselaul 6. Keskaegne linnakirjandus Juhtivaks kujunesid Lõ-Pr linnade kirjanuds, Bologna ja Pariisi ülikoolid. Skolaarid ja kleerikud olis esimesed linnakirjanikud, suvel esitasid paro odiaid ja oma tehtud laule. Vagantide (rändüliõpilased) luule muutus 13. saj rahvuskeelseks, Rutebeuf hakkaskirjutama pihtimusluuletusi oma hasartmängu sõltuvusest. Fablioo ja svank- satiirilise ja anekdootliku sisuga jutustused, mis liikusid rahvasuus, kohati õpetlikud, sarjavad naiste truudusetust, kirikumeeste liiderlikkust, rahaahnust ,,Eesli testament". Narrikirjandus- selles naerdakse mineviku rumaluse üle ,,Narruse kiituseks". Loomaraamatud-
annaabi.ee 
