.Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. 1920 tekkisid tõsised peobleemid vilja varumisega. Riik vajas vilja eelkõige sõjaväe ja tööliskonna toitmiseks. Põluumajanduses toimus kollektiviseerimine talude vägivaldene ühendamine ühismajandideks ehk kolhoosideks. Kolhoos- põllumajanusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. FASISTLIK ITAALIA Liitlased suhtusid Üleolevalt, mitte kui võrdväärsesse parnerisse, see pärast taheti muuta oma riik suurriigiks. Sõjaajal vaehetusid tihti valitsuses, sest keskvalitsus oli nõrk. Töölised sattusid ühaenam kommunistide mõju alla. Endiste sõdurija ja töötute organisatsioon Võitlusliitu (1919- 1920) hakati kutsuma fasistideks. Sellest rühmistusest kujunes Rahvuslik Fasistlik partei, mida juhtis Mussolini. Mustsärklased- relvastatud fasistide salgud . 1921 parlamendis saavutas Mussolini võidu. 1922 määrati Mussolini peaministriks. 1925 kehtestati
Kolhooside loomisega mindi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Venemaa muutus lühikese ajaga agraarmaast tööstusriigiks. Kollektiviseerimine sundis talupoegi maalt lahkuma ja linnadesse tööle minema. Hakati ellu viima vägivallapoliitikat loodi vangilaagrite süsteem GULAG. Korrigeeriti maailmare v teostamise strateegiat riigi relvastumine ja Punaarmee ettevalmistamine pealetungisõjaks. ITAALIA- Liitlased suhtusid Üleolevalt, mitte kui võrdväärsesse parnerisse, see pärast taheti muuta oma riik suurriigiks. Sõjaajal vaehetusid tihti valitsuses, sest keskvalitsus oli nõrk. Töölised sattusid ühaenam kommunistide mõju alla. Endiste sõdurija ja töötute organisatsioon Võitlusliitu (1919-1920) hakati kutsuma fasistideks. Sellest rühmistusest kujunes Rahvuslik Fasistlik partei, mida juhtis Mussolini. Mustsärklased- relvastatud fasistide salgud . 1921 parlamendis saavutas Mussolini võidu. 1922 määrati Mussolini peaministriks
Kurt Jooss´i "green Table" oli suurepäraseks näiteks PGM kasutamisest nihutades balletlikku elegantset kehaasendit modernse ja realistliku suunas. Kõik balletitantsijad, kes selle töög a proove on teinud, on näinud kõvasti vaeva, et omandada seda kehakeelt FACIAL EXPRESSION mitteverbaalses suhtlemises kasutame näolihaseid oma tunnete ja suhtumise väljendamiseks silmad, kulmud, põsed, laup, keel jne peegeldavad meie suhtumist parnerisse ja teemasse. Uurimus on näidanud, et kulmukergitus on signaal millegi äratundmisest või tunnustamisest, selle sümmeetrilised või asümmeetrilised liikumised kõnelevad aga erinevast suhtumisest. Samuti "kõneleb" ka suu liikumine (huulte kokku surumine, laiali ajamine, ette suunamine jne.). Mõnedes tantsudes, näit. Idamaade tantsudes, on pea ja näolihaste liikumine selgelt midagi märgistav väga kompleksne, keeruline karakteri avmise vahend; samas kui näit
annaabi.ee 
