Kalliope sünnitas Pierose pojale suure laulja Orpheuse, ja Thaleia sünnitas Apollonile korübandid metsikud tantsijad, kes kuulusid emajumalanna Kybele kaaskonda. Sedamööda, kuidas Apollonist sai kreeklastel kunstide jumal, sattusid tema lummusesse ka muusad. Apolloni lisanimeks sai Musagetes "muusade juht", ning muusad kolisid Pieriast, kus nende algne kodu oli, ja Helikoni mäelt, mida alati on austatud muusade mäena, Parnassosele mäestikule, mille nõlvadel asub Delfi koht, kus paiknes kuulus oraakel, tähtsaim Apolloni pühamu. Apolloni ümber kogunenud muusad sümboliseerisid Euroopa varauusaja kunstnikele luuletajatele, maalikunstnikele ja muusikutele nende loomingut, millega nad tahtsid tõusta antiikkunsti kõrgusele. Sellest ajast saadik tähendab muusade poole pöördumine, et kunstniku meelest kannatab tema teos välja võrdluse antiikaja kunstiga. Tänaseni kutsuvad luuletajad appi muusasid
Vergiliuse töid tunti ja austati nii renessansi- (meenutagem Dantet!) kui ka barokiajal väga. Vergiliuse ülevale loole lisas Tate inglise laval möödapääsmatud nõiad - ükskõik, kas tõlgendada neid lihtsalt grotesksete fantaasiategelastena või hoopis poliitiliste vaenlastena. Erandlik on ooperi lõpp: barokkooperis ei olnud kombeks, et peategelane sureb, ja kui see juhtuski, siis oli ta muutunud kauniks puuks või taevatäheks, või toimetati ta Parnassosele või Olümposele. Ent Tate ei mõelnud Dido päästmiseks välja mingeid imesid. "Dido ja Aeneas" jäi Purcelli ainsaks ooperiks, kuigi teatrile kirjutas ta meelsasti. Publik nõudis esmajoones semioopereid, maskimänge ja näidendeid rohkete muusikanumbritega. Purcell on loonud muusika 45 näidendile ja kirjutanud 6 semiooperit, nende seas "Kuningas Arthur" (King Arthur), "Haldjakuninganna" (The Fairy Queen) jt. Dido ja Aeneas Dido and Aeneas Opera Libreto - Nahum Tate
annaabi.ee 
