Kõige suuremaks ja olulisemaks põhjuseks diktatuuri tekkele võib lugeda demokraatia laialdast levikut. Seda tänu liiksele vabadusele ja õigustele. Tänu sellele oli pea võimatu riiki juhtida, kuna riigikokku saamiseks ei olnud vaja ületada teatud valimiskünnist. See tähendas aga, et erakondadest võis riigikokku saada mõni üksik inimene. See muutis aga otsuste vastuvõtmise ülimalt raskeks, kuna raske oli kokku saada poolthääli. Lisaks käis parlemendis pidev teineteisele ärategemine. Kogu see tohuvapohu pälvis selelga, et valitsus pidevalt vahetus ja seetõttu ei suudetud alustatud asju lõpuni viia. Oli näha, et vajatakse kindlat juhikätt, kes korra majja lööb. Niisiis diktatuurid said tekkida ja levida mitmetel erinevatel, samas teineteisega ülimalt seotud asjaolude tõttu. Peamine põhjuus oli, et liigne demokraatia ei võimaldanud riigil edasi areneda, põhjustades pigem majanduslikku kahju
vajalikele käitumisreeglitele üldkohutstusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahe kujuneb poliitilise süsteemi ehk organisatsiooni kaudu. Demokraatlikus ühiskonnas kuuluvad poliitilisse süsteemi mitmed elanikkinna organisatsioonid, mis tegelevad ühiskonna juhtimisega. (erakonnad, ametiühingud, noorsoo-organisatsioonid, usuühingud) Need org-d vahendavad oma tahet riigi seadusandlikku organisse – parlamenti. Parlemendis summeruvad need tahted riigi tahteks, mis vormistatakse seadusena. Mida demokraatlikum on riik, seda rohkem vastab seaduses sätestatud riigi tahe kogu elanikkonna huve väljendavale üldisele tahtele. Riigi tahe vastab ka enamuse arusaamadele moraalist, vabadusest ja võrdsusest. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid
annaabi.ee 
