valitsustegelasi. Parlament ei oma eriti suurt mõju. Kuidas võib parlament mõjutada presidendi tegevust? Võib mõjutada seaduste vastuvõttu. President on valitsuse juht. Valitus e. administratsioon. Presidendi mõju parlamendile? Õigus panna veto. Pos. - On enim tagatud võimude lahusus. Parlament ei saa valitsust mõjutada ja seetõttu püsib valitsus kaua. Neg. - President võib kongressiga vastuollu sattuda. Nt. USA Poolpresidentaalne Rahvas valib presidendi ja ka parlamenid. Presidendil on suur moraalne õigus ja võim. Valib peaministri, kes valib valitsuse. Õigus vetole. President tegeleb välispoliitikaga. Valitsus tegeleb majanduse ja sots.poliitikaga. Pos. - Tugev täidesaatev võim. Neg. - Võimude lahusus on väiksem, kuid suurem kui parlamentarismi puhul. Nt. FRA, RUS, Leedu Parlamentarism (vabariik/monarhia) Rahvas valib parlamendi, kes valib presidendi. Valitsus sõltub tugevalt parlamendist
2.ülemkoda komplekteeritakse valimiste teel ning ta kaitseb (esindab) regionaalseid huve. Komplekteerimisel kasutatakse kahte varianti: 1.ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile(Jaapan, USA, Itaalia) 2.ülemkoja saadikud delegeeritakse regionaalüksuste pool (Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa) Kodade vaheline koostöö on fikseeritud seadusega. Parlamendi formaalõiguslik struktuur on fikseeritud seadusega. Vastavalt sellel parlamenid tööd juhivad parlamendi esimees ehk spiiker ja kaks aseesimeest. Parlamendi liikmed on aga jagunenud alalistesse komisjonidesse, kus tehakse parlamendi sisuline töö. Parlamendi poliitiline struktuur: kujuneb välja valimiste käigus. Struktuuriosad on fraktsioon(ühe erakonna liikme parlamendis) Koalitsioon (valitsusliit) Opositsioon(vastasliit) Parlamendi ülesanded ja töökorraldus: Parlamendil on aastas 2 istungjärku. Sügisistungjärk ja kevadistungjärk
Selline ühinenud agraarerakonna loomine mõistlik samm. Asunike staatus hakkas järkjärgult sarnanema vanapõllumeestega. Tulenes ennekõike majanduskriist - tabas kõige rängemalt põllumehi - algas maa võitlus linna vastu. Vastukaaluks maaerakondade ühinemiseks ja peaaegu ühel ajal põllumeeste ühinemisega Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond Tööerakond ja Majandsurühm ühinesi - uueks nimeks Rahvuslik Keskerakond. Esialgu oli tegemist parlamenid fraktsioonide liitumisega. Jõudude vahekorra muutumise tõttu Pätsi valitsus teatas tagasiastumisega ja moodustati Jaan Teemanti IV valitsus, koosnes Ühinenud Põllumeeste erakonnast ja Rahvuslikust Keskerakonnast. Esimene samm erakondade ühinemise poole oli sellega astutud. 1930-31. aastal astus EV oma poliitilises arengus uude etappi mis eraldas demokraatlikku ajajärku tulevasest autoritaarsest ajajärgust. Suur Kriis sai alguse kriitika suurenemisest, päädis 1933
annaabi.ee 
