vasaktsentristlikku Keskerakonda. Juhan Partsi valitsuse ajal (20032005), 2004. aastal, liitus Eesti Euroopa Liidu ja NATO-ga. Samal aastal toimusid Eestis ka esimesed valimised Euroopa Parlamenti. 2005. aastal, järjekordse valitsuskriisi järel, sai peaministriks Andrus Ansip. Kuni 2007. aastani, XI Riigikogu valimisteni, juhtis ta vasaktsentristlikku, alates sellest juhib ta aga paremtsentristlikku koalitsiooni, mis pärast 2009. aasta suvest kuni 2011. aasta kevade parlamendivalimisteni oli vähemusvalitsus, seejärel jätkas see enamusvalitsusena. 2006. aastal valiti Eesti presidendiks Toomas Hendrik Ilves. 2008. aastal tabas Eestit tõsine majanduslangus, mis kasvatas kardinaalselt töötuse määra. Valitsus suutis teha radikaalseid eelarvekärpeid ning saavutada Euroopa ühisrahale eurole üleminekuks vajalike kriteeriumide täitmise. Euro hakkas ametliku rahaühikuna Eestis kehtima 1. jaanuarist 2011.
Jakobiinide diktatuur sai paugupealt läbi. Järgmisel päeval hukati Revolutsiooni väljakul Robespierre vanem, Saint-Just ja 20 montanjaaride liidrit. Robespierre noorem järgnes vennale tapalavale vabatahtlikult. Termidoorlik vahevalitsus juhtis riiki kuni Konvendi ametliku tähtaja lõpuni (sügisel 1795). Ministrid olid ju olemas, lihtsalt Rahvapäästekomitee oli neilt võtnud igasuguse võimu. Just viimase etteotsa asuski nüüd Tallien. Kuni korraliste parlamendivalimisteni (sinna oli jäänud vaid aasta) püüdis ta säilitada ühiskonnas suhtelist rahu. Jakobiinide klubi lasi ta sulgeda; peagi lammutati ka hoone. Marat’ põrm tõsteti Panthéonist välja ja visati prügimäele. Kirikute uksed avati taas, paljud pagulased pöördusid välismaalt kodumaale. Konventi tulid tagasi need žirondiinidest saadikud või asendusliikmed, kellel õnnestus ellu jääda. Hinnad lasti vabaks, algas vabaturukaubandus. Kibekähku tekkis endistest tavakaupmeestest ja
annaabi.ee 
