majandusega lahti on. Selge on see, et Kreeka valitsus pidi teadma oma valimislubaduste ajal, et nad ei saa oma lubadusi täita. Näiteks tõsta palku või pikendada puhkusi. Loomulikult läheb rahvas kaasa sellega, kes mida paremini lubab. Just poliitikud on need, kelle vahendusel peaks rahvas kokku hoidma ja eelkõige mõistma, miks kärped on vajalikud. Kuid jällegi, kas Kreeka teeb rahvaga koostööd? Pärast parlamendipoolset heakskiitu kärpekava suhtes, korraldasid ametiühingud streike, tööseisakuid ja meeleavaldusi parlamendihoone ees Ateenas. Lisaks kõigele hõivasid protestijad ka Riikliku Trükikoja, et takistada seaduse ilmumist. Kreeka, on nimelt selline riik, kus erinevalt Küprosest ja mõnedest teistest riikidest, peab palkade kohta käiva seaduse uuesti välja andma, kui tekib vajadus palkade muutmiseks. 2014 aasta detsembri kuu seisuga esitas Kreeka peaminister, Antonis Samarase, presidendi-
seadusandja pädevusse. Näiteks kerkiksid § 53 esimesest lausest tuleneva põhikohustuse rakendamisel päevakorda küsimused, mida tuleb mõista elu- ja looduskeskkonna all, mida tähendab säästmine, kuidas määrata kindlaks kahju ja selle suurus ning kuidas näeb välja menetlus, mille kaudu riik isikult vastava kohustuse täitmist nõuab. Et põhikohustus vajab rakendamisele eelnevat konkretiseerimist, vajab ta järelikult erinevalt põhiõigustest parlamendipoolset konstitueerimist. Järelikult saab põhiõiguste adressaat asuda põhikohustust põhiõiguste kandja suhtes ellu rakendama alles siis, kui vastavaid aluseid ja menetlust sätestav seadus on jõustunud. Seega saab klausleid nagu § 53 esimene lause mõista ainult kui volitusi seadusandjale põhiõiguste piiramiseks. Sellest tulenevalt ei ole põhikohustused otsekohaldatavad, vaid pigem põhiõigusteülesed põhiõiguste piiriklauslid. Põhiõigusi võib liigitada mitme tunnuse alusel
annaabi.ee 
