Nii koalitsiooni- kui opositsioonierakondade saadikud moodustavad fraktsioone ehk saadikurühmi. Fraktsiooni aluseks on ideoloogiline ühtekuuluvus. Ühe fraktsiooni liikmed on pärit samast parteist ning fraktsioon kannab vastava erakonna nimetust. Fraktsioonides arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Fraktsioon võib üles astuda ka omapoolse seaduseelnõuga. Fraktsiooni kuulumine pole parlamendiliikmele kohustuslik. Fraktsioonilisus võimaldab suurema tõenäosusega prognoosida hääletamistulemusi. Parlamendi erakondlik jaotus poliitiliste positsioonide alusel: · Koalitsioon need parteid, mis kuuluvad valitsusse. · Opositsioon erakonnad, mis ei kuulu valitsusse. Kohuseks on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda alternatiive. Opositsiooni olemasolu on demokraatliku parlamendi kohustuslik tunnus. 2
Ühe fraktsiooni liikmed on pärit ühest parteist, mistõttu fraktsioon kannabki vastava erakonna nimetust. Parlamendi töös 11 Valitsemine ja avalik haldus mängivad fraktsioonid ülitähtsat rolli. Neis arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Sageli astub fraktsioon üles ka omapoolse seaduseelnõuga. Fraktsiooni kuulumine ei ole parlamendiliikmele kohustuslik, ometigi on sellest kujunenud kindel tava. Fraktsioonilisus võimaldab suurema tõenäosusega prognoosida hääletamistulemusi, kuid samas tugevdab see erakondade kontrolli saadikute üle. Saadikutel on oht sattuda partei juhtkonna tugeva surve alla, mistõttu nad ei suuda enam hääletada isikliku seisukoha järgi või kaitsta oma valijate huve. Siiski on fraktsiooni kuuluval parlamendiliikmel oma ettepanekute elluviimisel palju reaalsemad võimalused kui
annaabi.ee 
