See paneb mõtlema, et miks see on nii? Kool lihtsalt pole kutsuv koht. Ühiskonnast leiaks vähe täie mõistuse juures olevaid inimesi, kes vabatahtlikult koonduslaagrisse astuks. Olgugi, et pealelõunat antakse kuni hommikuni linnaluba, mille rikkumise korral järgnevad erinevat sorti terrorid. Kuid siiski eksisteerib koolis selline ühendus, nagu õpilasomavalitus. Juba see nimetus paneb muigama, sest mis valitsusest me siin räägime? Sisuliselt on see selleks, et näidata, et midagi parlamendilaadset siin siiski leidub, aga paraku on see nii, et nende võim on olematu, sest nad on ju ,,noored ja rumalad." Kui vaadata tagasi sissejuhatuses kõlanud küsimusele, siis ainuõige vastus siin peaks olema ,,ei," sest demokraatiast koolis ei saa lihtsalt rääkida. Kool on autoritaarse diktatuuriga riik riigis. Olgugi, et NSVLi puhul oli tegu totalitaarse diktatuuriga, siis miskipärast kipub tulema eriti palju paralleele just nimelt selle riigi ja Eesti kooli vahel
See paneb mõtlema, et miks see on nii? Kool lihtsalt pole kutsuv koht. Ühiskonnast leiaks vähe täie mõistuse juures olevaid inimesi, kes vabatahtlikult koonduslaagrisse astuks. Olgugi, et pealelõunat antakse kuni hommikuni linnaluba, mille rikkumise korral järgnevad erinevat sorti terrorid. Kuid siiski eksisteerib koolis selline ühendus, nagu õpilasomavalitus. Juba see nimetus paneb muigama, sest mis valitsusest me siin räägime? Sisuliselt on see selleks, et näidata, et midagi parlamendilaadset siin siiski leidub, aga paraku on see nii, et nende võim on olematu, sest nad on ju ,,noored ja rumalad." Kui vaadata tagasi sissejuhatuses kõlanud küsimusele, siis ainuõige vastus siin peaks olema ,,ei," sest demokraatiast koolis ei saa lihtsalt rääkida. Kool on autoritaarse diktatuuriga riik riigis. Olgugi, et NSVLi puhul oli tegu totalitaarse diktatuuriga, siis miskipärast kipub tulema eriti palju paralleele just nimelt selle riigi ja Eesti kooli vahel
Rahuajal neid riiklikult ülal ei peetud. 17.saj jooksul loodud uued väeosad, mis koguaeg koos, juhtivatel kohtadel välismaa ohvitserid. Väga palju välismaalaste poolt (nii kapital, eesjuhtimine) rajatakse mitmeid ettevõtteid, 1632. a Tuula relvatehase raj. U sel ajal Vm ka teed jooma, tuli Aasiast. Pärast Segaduste aega taastati riigi administratiivne süsteem. Duumas ei saa näha seisuslikku esinduskogu või parlamendilaadset esindust. Zemskii sobor (maakogu) demokraatia kus rahva ja tsaari vaatepunktid harmoonilises kooskõlas. Vm ei saa päris seisuslikuks ühiskonnaks pidada. Koguda makse, mida tsaar nõudis ja ka enda ülalpidamiseks (tsaari vojevood??). Ka prikaaside süsteem alles, väga muutlik ja ebasüstemaatiline. Kõik kokku üsna primitiivne. Prikaasides töötasid ametnikud e djakkid. 17.saj pärisorjuse üldine väljakujunemine
annaabi.ee 
