Ka stabiliseerimise seisukohast ei olnud Rahvasteliidu soovitusel saadud laen kuigi oluline tegur. Erinevalt Austria ja Ungari juhtumist, kus laenu abil stabiliseeriti rahaühik, oli Eesti rahaühik juba enne laenu saamist stabiilne. Küll aga aitas laen leevendada Eesti tolleaegset kroonilist krediidipuudust. 1924. aasta murrang muutis suuresti ka poliitilist kultuuri. Enne seda võimul olnud poliitikud vältisid demokraatlikke otsustamismehhanisme. Parlamendikomisjonides ega valitsuses tähtsaid otsuseid ei tehtud. Eesti Panga tegevus oli avalikkuse eest varjatud ja laenupoliitika üle otsustas kitsas ringkond. Tollisoodustuste andmist, mis mõjutas märkimisväärselt ettevõtete turuolukorda, otsustas valitsus. Tegemist oli autoritaarsusele kalduva või vähemalt avalikkuse eest varjatud valitsemisstiiliga. 1924. aasta majanduspoliitilise pöörde ühe tulemusena muutus majanduspoliitika demokraatlikuks ja avalikuks.
maailmas oli maletaja Paul Keres. Eesti laskurid tulid 3 korda võistkondlikuks maailmameistriks. EESTI ISESEISVUSE LÕPP (1939-1940) Tulenevalt Molotov - Ribbentropi Paktist hakkas NSVL Eesti Vabariigile jõulist survet avaldama. Septembris 1939 esitati Eestile noot, milles nõuti vastastikuse abistamise lepingu sõlmimist. Nõuti, et Eestisse paigutataks NSVL sõjaväebaasid koos 25 000 sõduriga. Mittenõustumise korral ähvardati kasutada jõudu. Moskva nõudmisi arutati valitsuses ja parlamendikomisjonides 25-26.sept 1939. Samal ajal lendasid juba NSVL lennukid Tallinna kohal ning Eesti piiridele koondusid suured Punaarmee väeüksused. II MS tõttu oli Eesti sattunud välispoliitilisse isolatsiooni, st GB ja Pr suutnud meid aidata, Eesti pidi toime tulema oma jõududega. 28.sept 1939 kirjutas välisminister Karl Selter Moskvas alla Eesti NSVL vastastikuse abistamise paktile. NL sai sellega baasid Hiiu- ja Saaremaal ning Paldiskis ja õiguse 2 aasta jooksul kasutada Tallinna sadamat
annaabi.ee 
