Proportsionaalne ehk võrdeine valimissüsteem See süsteem on väga laialt levinud, sest teda peetakse õiglasemaks, kuna ta väljendab paremini valijate enamuse huve ning võimaldab ka väiksemate parteide esindajate pääsemist parlamenti. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega. Näiteks kui valimised toimuksid 100-kohalise parlamendi riigis, siis partei , mis kogus 7% valijate häältest, saab seal 7 parlamendikohta. Teiseks iseloomulikuks tunnuseks on see, et kandidaadid seatakse üles erakonna nimekirjas. Seega tuleb valijal eelkõige eelistada partei programmi ja eelistada nimekirja kui tervikut, mitte aga selles olevat konkreetset isikut. Mõnes riigis (nt. Holland) saabki valija hääletada vaid nimekirja, mitte aga seal oleva inimese poolt. Valimiste praktiks on kasutusel avatud või suletud nimekirjad. Nimekirja koostab enamasti erakonna juhatus või kongress. Avatud nimekiri
ülevallalised ja -linnalised nimekirjad; valimisliidud- sama; üksikkandidaadid. Avatud nimekirjade puhul saab valija anda endale meelepärasele isikule (A, B, C, D) hääle. Suletud nimekirjade puhul on nimekiri olemas, kuid hääl läheb erakonnale. Valimissüsteemid Proportsionaalne vs- nimekirja valimine. Majoritaarne vs- isikute vahel valimine, häälekadu, ühemandaadiline ringkond. Valimistulemuste kindlakstegemine 101 parlamendikohta, 12 mitmemandaadilist ringkonda. Riigikogu valimised: Isikumandaadid- vrk-s lihtkvoodi alusel, üksikkandidaadi ja erakondade, kes koguvad alla 5%, kasuks (isiklikult kogutud, millega osutuvad valituks; riigikogu valimise seadus §62); Ringkonnamandaadid- vrk-s lihtkvoodi alusel (nende erakondade ringkonnanimekirjades, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% (künnis) häältest, reastatakse
annaabi.ee 
