pöörduda Riigikohtu poole. Riigipea volitused on erinevates riikides 4-7 aastat. Monarh on võimul kogu elu. Presidendiks võib üks ja sama isik olla ainult teatud arv kordi või see pole piiratud, nt Prantsusmaa. Valitakse otse või vahendatult. Riigipead teenindab reeglina oma kantselei. 44. TÄIDESAATEV RIIGIVÕIM Juriidiline laad: Täidesaatve riigivõim ei allu reeglina ei parlamendile ega riigipeale (v.a. parlamendikeskses süsteemis), kuid tal peab olema parlamendi poltiiline usaldus. Erand on presidentaalne süsteem, kus tugev riigipea on teatud juhtudel kogu täidesaatva süsteemi otsene juht. Valitsuse võimu allikas on sekundaarne – ta on teisese võimu kandja rahva suhtes. Täidesaataval riigivõimul on põhiseaduse alusel oma eripädevus, millisesse parlament ega teised organid ei ole õigustatud sekkuma ega seda kitsendama. Valitsuse liigitus koossseisu alusel:
eatsensus jne). Riigipead teenindab reeglina oma kantselei, mille struktuuris on valdavad funktsionaalsed struktuurid ja erialaspetsialistid. --------------- [Vt põhiseaduse V peatükk, VI-X peatükk] § 4. TÄIDESAATEV RIIGIVÕIM P. 1. JURIIDILINE LAAD Täidesaatev riigivõim ei allu (ei ole subordinatsioonivahekorras) kaasaegsetes demokraatlikes riikides reeglina ei parlamendile ega riigipeale (v.a. parlamendikeskses süsteemis), kuid tänapäeval peab tal olema nii või teisiti parlamendi poliitiline usaldus. Teatud erandi moodustab presidentaalne süsteem, kus tugev riigipea on teatud juhtudel kogu täidesaatva süsteemi otsene juht (USA).Täidesaatev riigivõim tegutseb põhiseaduse (konstitutsiooniliste aktide) ning seaduse alusel. Parlamendi suhtes on valitsus nö esimene usaldusalune (volitatu), kusjuures parlament ise on omakorda rahva otsene usaldusalune (volitatu)
annaabi.ee 
