2) Riigi poliitilise süsteemi kujundamine – riigiorganite komplekteerimine; 3) Riigivalitsemise vormi kujundamine; 4) Riikliku korralduse kujundamine; 5) Riigi õiguskorra kujundamine 6) Riigieelarve kinnitamine 7) Kontrollifunktsioon Pädevus: Parlamendi pädevus sätestatakse konstititsioonis või konstitustioonilistes aktides. Pädevus sõltub sellest, kas tegemist on parlamentaarse, parlamendikeskse või võimude lahususe nö puhta süsteemiga. Parlamendi pädevusse kuulub veel: 1) Valitsuse ametisse nimetamine ja ametist vabastamine 2) Valitsuse tegevuse kontrollimine ja valvamine, poliitiline kotroll kogu täidesaatva riigivõimu üle; 3) Seaduste vastuvõtmine 4) Välislepingute ratifitseerimine ja denonsseerimine; 5) Kui põhiseaduses ette nähtud, siis ka riigipea valimine või nimetamine
sätteid, mis osutuvad lõplikeks ja absoluutseteks - nt Saksa LV kehtivas põhiseaduses on sätestatud põhimõte, et Saksa LV on riiklikult korralduselt föderatsioon ning et seda alust ei tohi mitte kunagi muuta isegi referendumil) P. 3. PÄDEVUS Parlamendi pädevus sätestatakse konstitutsioonis või konstitutsioonilistes aktides, nende alusel võidakse reguleerida konkreetsemalt veel eriseadustes. Pädevuse iseloom varieerub sõltuvalt sellest, kas tegemist parlamentaarse, parlamendikeskse või võimude lahususe nö puhta süsteemiga. Parlamendi pädevuse muid põhilisi aluseid - näiteks: 1) valitsuse ametisse nimetamine ja ametist vabastamine (korraliselt või erakorraliselt ehk nimetamise, umbusalduse avaldamise kaudu või kui valitsus ise tagasi astub); 2) valitsuse tegevuse kontrollimine ja valvamine, poliitiline kontroll kogu täidesaatva riigivõimu tegevuse üle;