Õiguskantsleri põhiseaduslik seisund 3.2.1. Õiguskantsleri koht võimude lahususe ja tasakaalustatuse süsteemis Õiguskantsleri institutsiooni põhiseaduslik seisund, eelkõige tema koht võimude lahususe ja tasakaalusta- tuse süsteemis on Eesti õigusteaduslikus kirjanduses ja diskussioonis kutsunud esile vastakaid seisukohti. Jüri Rätsep pidas Põhiseaduse Assambleel esinedes õiguskantslerit täitevvõimu institutsiooniks.*43 Hein- rich Schneider nimetas teda oma analüüsis parlamendiasutuseks.*44 Rootsi riigi- ja haldusõiguslane, vä- lisekspert Hans Ragnemalm nimetas Põhiseaduse Assambleel õiguskantslerit ühe-mehe-konstitutsiooni- kohtuks.*45 Põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni liikmete osavõtul peetud põhiseaduse 5. aasta- päeva konverentsil nimetas Saksa riigiõiguslane ja õigusfilosoof Robert Alexy õiguskantslerit sisuliselt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu esimeseks instantsiks.*46 Tõepoolest, õiguskantsleril on kõigi kolme võimu tunnuseid
ja seadustele vastavuse üle. Õiguskantsleri õigusliku seisundi sätestab põhiseaduse XII peatükk ja õiguskantsleri tegevuse korraldamise seadus. Õigusteadlaste hulgas on tekitanud probleeme õiguskantsleri koha määratlemine riigivõimu struktuuris. H. Schneider on väitnud, et õiguskantsleri koht riigiorganite süsteemis ei ole selgelt määratletud, kuid teatud tunnuste alusel võib teda sisuliselt lugeda parlamendiasutuseks. Tuleb nõustuda H. Schneideri seisukohaga, et õiguskantslerit on raske paigutada riigivõimuorganite traditsioonilisse kolmikjaotusse. Kaasajal on paljudes riikides loodud organeid, keda nende ülesannete ja funktsioonide järgi ei ole võimalik liigitada ei seadusandliku, täitev- ega kohtuvõimu hulka. Tegemist on sõltumatu riigiorganiga, kes teostab kontrolli ka parlamendi tegevuse üle. Olulise osa õiguskantsleri pädevusest moodustab õigustloovate haldusaktide kontroll.
ja seadustele vastavuse üle. Õiguskantsleri õigusliku seisundi sätestab põhiseaduse XII peatükk ja õiguskantsleri tegevuse korraldamise seadus. Õigusteadlaste hulgas on tekitanud probleeme õiguskantsleri koha määratlemine riigivõimu struktuuris. H. Schneider on väitnud, et õiguskantsleri koht riigiorganite süsteemis ei ole selgelt määratletud, kuid teatud tunnuste alusel võib teda sisuliselt lugeda parlamendiasutuseks. Tuleb nõustuda H. Schneideri seisukohaga, et õiguskantslerit on raske paigutada riigivõimuorganite traditsioonilisse kolmikjaotusse. Kaasajal on paljudes riikides loodud organeid, keda nende ülesannete ja funktsioonide järgi ei ole võimalik liigitada ei seadusandliku, täitev- ega kohtuvõimu hulka. Tegemist on sõltumatu riigiorganiga, kes teostab kontrolli ka parlamendi tegevuse üle. Olulise osa õiguskantsleri pädevusest moodustab õigustloovate haldusaktide kontroll.
annaabi.ee 
