Neile kehtestati kõrgemad maksud, vallandati riigiametitest ning pandi sõjaväe majutamisel ränk koorem. Kuna hugenotid jäid oma usule siiski truuks tühistas Louis XVI Nantes'i edikti ning protestantlikud kirikud suleti või lammutati. Tulemuseks oli hugenotide maalt lahkumine kuid ka oodatud usuline ühtsus. 2. Parlamentarism Inglismaal Pärast Elisabeth I surma astus troonile James I. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendia, mille kuningas jätnuks meeleldi vaid nõuandva rolli. Nende omavaheliseks tüliõunaks sai peamiselt maksude kehtestamine. Pärast James I, tuli troonile ta poeg Charles I, kes üritas kehtsetada makse parlamenti eirates. Selle peale kuulutas parlament maksude maksmist riigivastaseks teoks. Kuningas saatis parlamendi laiali. 1640 tuli kokku pikk parlament. Parlament koosnes Ülemkojast (kõrgaadlikud ja -vaimulikud) ja Alamkojast (liikmed valiti)
Kutsuti teada õiglaseks kuningaks. Ta töötas väga palju, osales lahingus nagu tavaline sõdur. Andis välja seadused uhkete riiete ja luksuste vastu. Oli väga jumalakartlik ja pidas oluliseks kontakti rahvaga. 1643suri loui 13. kuninkas sai tema 4a poeg. ,,päikese kuningas". Regendina valitses tema ema austria anna. Abiellus austria maria theresiaga. Reaalseks valitsejaks sai jälle kuninga ema armuke kardinal jules mazaran. Kuninga võim nõrgenes ja tekkis fronde. parlamendia ja lihtrahva ja aadlike võitlus kuningavõimu vastu. Suruti maha ja fronde juhtidele anti tasuks kõrged ametikohad. 1661 suri mazaran ja loui 14nes hakkas valitsema absolutistlikult. ,, Riik see olen mina" . Andis välja seadusi ainuisikuliselt. Karistas kohtuta. Määras riigi ametnikud. Parlamendi kutsus kokku vaid enda otsuseid üleskirjutama. Pidas ametlikke armukesi. Tätsaimaks riigi ametnikus sai rahandusepeakontrolöör jean-baptiste- tema tahtsaim ülessenne oli lahendada
annaabi.ee 
