Ülejäänud on veetu ja viljatu kõrb, üks elutumaid kogu maailmas. Enamik kasustuskõlblikust maast moodustab Niiluse org ja delta, ülejäänud on rannikuäärsed alad ja oaasid. Vegetatsiooniperiood võiks kesta soojavaru poolest kogu aasta, kuid vihma ei saja peaaegu üldse ja nii sõltubki kogu põllumajandus vaid kunstlikust niisutusest. Vesi saadakse Niiluse jõest. Nii saabki kasvatada vaid ühe saagi aastas, kui sedagi. Parku on nii kuiva kliima tõttu vee olemasoluga samuti probleemid. Toodang Egiptus on taimekasvatusmaa. Omatarbeks kasvatatakse nisu, riisi, sibulat, oaasides aga ka datlipalmi. Peamise tulu moodustavad siiski suhkruroog ja puuvill. Tänu puuvillale on ka kergetööstus üks egiptuse peamiseid tööstusharusid. Agraartööstuskompleks on alles kujunemas, selle peamisteks osadeks on väetiste valmistamine, niisutussüsteemide rajamine ja hooldamine, milleta
kui 5 mln ha. Ülejäänud on veetu ja viljatu kõrb, üks elutumaid kogu maailmas. Enamik kasustuskõlblikust maast moodustab Niiluse org ja delta, ülejäänud on rannikuäärsed alad ja oaasid. Vegetatsiooniperiood võiks kesta soojavaru poolest kogu aasta, kuid vihma ei saja peaaegu üldse ja nii sõltubki kogu põllumajandus vaid kunstlikust niisutusest. Vesi saadakse Niiluse jõest. Nii saabki kasvatada vaid ühe saagi aastas, kui sedagi. Parku on nii kuiva kliima tõttu vee olemasoluga samuti probleemid. Egiptus on üks kõige vaesema põllumaaga riik maailmas. Satelliidipilt Joonis 2: Kuvatõmmis Google Earth vaatest Kirjeldus Eelnevat pilti vaadates on näha, et asulaid ja ehitisi on tunduvalt vähem kui maalappe. Teedevõrgustik on üpriski hõre, vähemalt selles konkreetses piirkonnas. Ainult üsikud teed kulgevad kuivade ja viljatute maalappide vahel. Slaidil nr
Arvutusmasinaga algas küberneetikaepohh tehnika ajaloos. Selle masina tööprintsiip ei ole vananenud tänaseni ja seda kasutatakse ka praegustes aritmomeetrites. Selle leiutise tulemusena hakati Pascali kutsuma prantsuse Archimedeseks. 1646 hakkas Pascal tegelema vaakumeksperimentidega, mis pani aluse hüdrostaatikale. Kuna arstid soovitasid nõrga tervise tõttu Blaise`il teadustööst loobuda ja tegeleda eakohasemate lõbustustega, siis kolis Pascal 1647 aastal tagasi Pariisi. Parku ei andnud see kolimine tulemusi kuna Pariisis proovitud hasartmängud tekitasid temas hoopis huvi tõenäosusteooria vastu. 1651 aastal suri Blaise`i isa, peale mida asus õde Jaqueline elama kloostrisse. Õde tegi kõik, et ka vend kloostrisse asuks. Kuid Pascal pühendus uuesti teadustööle, kirjutades töid matemaatikast, peamiselt algebrast ja arvuteooriast. 3
annaabi.ee 
