kehtetuteks. Tema ajal anti võimalus omanikele oma metsamaad müüa, samuti ka vabaduse teha oma metsadega mida iganes. On tehtud ülestähendusi, et 1782 aasta seadustega lõppes metsade kaitsmise ajajärk ja algas piiramatu kasutamise aeg. 1786 aastal jagati metsad regioonidesse põhja, kesk ja lõuna metsad. Viiendale perioodile oli iseloomulikuks jooneks olid metsanduse juhtimise detsentraliseerimine. Loodi uued ametikohad metsaülemad ja metsavhaid. Lahendati mitmeid parktilisi küsimusi metsade omandi, metsade kaitse ja parema juhtimise suhtes. Perioodi vältel kujunesid välja riigimetsade tüübid: metsad toetamaks soola tootmist, laevaehitusmetsad, linnametsad, hobusekasvatuse metsad, vürstiriigimetsad. Kuuenda perioodi väga märkimisväärne muudatus toimus 1848 aastal kui suur metsaosakond jagati kuueks väiksemaks allüksuseks: inspektsioon, metsamajandus, metsade kaitse, metsade haldus, metsade kasutus ja arvepidamine
Seadustikus ilmneb väga tugev sugukondlik võim ning õiguslik otsustus tehakse vaid juhul, kui pooltevaheline kokkuleppe ei ole mingil viisil õnnestunud. Legistlatiivne vorm on äärmiselt puhas ja lihtne, sätted on lühikesed, käsud ja keelud on absoluutsed. 8 2.2. Sisuline analüüs 12 tahvli seadused ei ole süstematiseeritud kujul seadustik, mis reguleeriks piisavalt ühiskondlikke suhteid. See sisaldab tähtsaid parktilisi küsimusi käsitlevat reeglite kogumikku, mille sisuks on tsiviilprotsessi, maavaldust, perekonda puudutavad sätted ning sanktsioonid teiste isikute õiguste ja huvide rikkumise kohta. Lepingute kohta on sätteid vähe, millest võib järeldada, et majanduslik käive polnud arenenud. 9 2.3. Allika liigendus Arvatakse, et 12 tahvli seaduste sisukord võis olla järgmine: I tahvel käsitles esmajärjekorras kohtuotsust. Kui inimene oli kohtusse kutsutud, siis oli tal kohustus sinna minna
annaabi.ee 
