lapse sportlikele tulemustele ning tervisele. Nõuandeid, kuidas suunata lapsevanemate toetavat käitumist. Soovitatav kirjandus Davis, M. & Eshelman, E. R. (2000). Lõõgastumise ja stressi maandamise käsiraamat. Tallinn: Pegasus. Loko J. (1996). Sporditeooria, Tartu. Loko J. (2004). Liigutusvõimed ja nende arendamise metoodika, Tartu. Lemberg H., Nurmekivi A., Jalak R. (2004). Jooksja tarkvara, Tallinn. Sternberg R.J. (2003). Parktiline intelligentsus argielus. Kirjastus „Külim“.
arvamusi avaldada, oma seisukohti esitada. Kokkusulamine iseloomustab tavaliselt selliseid inimesi, kellel on väga suur vajadus meeldida, tunnustust saada. See turvatunne teiste inimestega koosolemisest saavutataksegi oma tegelike mõtete ja tunnete väljendamata jätmise kaudu. Konflikte välditakse. Gestaltteraapias üritatakse teadvustada seda, mida inimene teeb ja siis need välditavad konfliktid tuuakse teadvusesse ja püütakse neid lahendada. Gestaltteraapia on parktiline isiksuse treeningu programm. Kui inimene läbib selle gestaltteraapia koolituse, siis ta saab oma isiksusega nagu mingile uuele tasandile. Lõppeesmärk on küpsus või selle poole püüdlemine. Küps inimene on selline, kes võtab oma tegude, valikute eest vastutust. Küps inimene suudab saada toetust mitte ainult välismaailmast (teiste inimeste käest). Välismaailmast abi saamine on positiivne, aga alati pole see võimalik. Küps inimene leiab iseendas ressurssi, et iseennast aidata
annaabi.ee 
